Linda (skulptuur): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Linda.JPG|pisi|[[August WeizenbergiWeizenberg]]i skulptuur "Linda" monument. Pronks, graniit. 1920.]]
'''Linda''' on [[1920Tallinn]]. aastal valminud jaas [[Lindamägi|Lindamäel]] [[Tallinn]]as asuv [[August Weizenberg]]i skulptuuri[[1920]]. "Linda"aastal valminud [[pronksmonument]]koopia. See on [[muinsuskaitse]] all.<ref name="muinsus">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1309 Monument "Linda"] Kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>
 
Linda monumendist on saanud [[Küüditamine|küüditamisohvrite]] mälestamise koht Tallinnas. Selle ees paikneb graniittahvel [[Marie Under]]i sisseraiutud sõnadega: ''Ikka mõtlen neile, kes siit viidi... Taeva poole karjub nende äng''.
Kunstnikul oli huvi [[eesti mütoloogia]] vastu ja ta soovis püstitada [[Tartu]]sse [[Toomemägi|Toomemäele]] [[Vanemuine|Vanemuise]] kuju ja [[Tallinn]]a [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] ema [[Linda]] kuju. Esimene, marmorisse raiutud "Linda" variant valmis [[1880]]. aastal ja asub nüüd [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumis]]. [[1920]]. aastal teostus skulptori soov, et Kalevi hauale Toompea äärde [[Rootsi kants]]ile püstitati [[Rooma]]s pronksi valatud Linda kuju<ref>[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=8678&sess_admin=7f916376a3308cfba58bc261f0532adb Nädala juubilar AUGUST WEIZENBERG 170] Kesknädal, 4. aprill 2007.</ref>. Kuju aluseks toodi [[Soome|Soomest]] [[Graniit|graniidirahn]], mis sai paika 27. mail 1920<ref>"Linda" kuju aluspaigale pandud. Kaja, 27. mai 1920.</ref>.
 
==Ajalugu==
Skulptuuri järgi sai oma nime ka park.
Kunstnikul oli huvi [[eesti mütoloogia]] vastu ja ta soovis püstitada [[Tartu]]sse [[Toomemägi|Toomemäele]] [[Vanemuine|Vanemuise]] kuju ja [[Tallinn]]a [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] ema [[Linda]] kuju. Esimene, marmorisse raiutud "Linda" variant valmis [[1880]]. aastal ja asub nüüd [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumis]]. [[1920]]. aastal teostus skulptori soov, et Kalevi hauale Toompea äärdejalamile [[Rootsi kants]]ile püstitati [[Rooma]]sTallinnas A. Straussi valukojas pronksi valatud Linda kuju<ref>[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=8678&sess_admin=7f916376a3308cfba58bc261f0532adb Nädala juubilar AUGUST WEIZENBERG 170] Kesknädal, 4. aprill 2007.</ref>. Kuju aluseks toodi [[Soome|Soomest]] [[Graniit|graniidirahn]], mis sai paika 27. mail 1920<ref>"Linda" kuju aluspaigale pandud. Kaja, 27. mai 1920.</ref>.
 
SkulptuuriMonumendi järgi sai oma nime ka park.
{{tsitaat2|''Meil on rida mägesid, nimelt Harjuvärava, Rannavärava ja Viruvärava mägi. Nõndanimetatud Rootsi kants ei ütle õieti midagi ja sellepärast maksaks küll seda rohelist nukki edaspidi Linda mäeks nimetada.''<ref>"Linda" kuju Rootsi kantsile üles pandud. Päevaleht, 7. juuni 1920.</ref>|}}
 
==Küüditamisohvrite mälestamine==
 
Kaks korda aastas, [[1949]]. aasta [[Märtsiküüditamine|märtsiküüditamise]] aastapäeval [[25. märts]]il ja [[1941]]. aasta [[Juuniküüditamine|juuniküüditamise]] aastapäeval [[14. juuni]]l, toimub Linda kuju juures [[Eesti Memento Liit|Eesti Momento Liidu]] korraldamisel [[Küüditamine|küüditamisohvrite]] mälestamine. Mälestustseremoonial peetakse kõned ning asetatakse Linda monumendi jalamile pärjad ja süüdatakse küünlad [[Riigikogu]], [[Vabariigi Valitsus]]e, [[Eesti Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]], [[Tallinna Linnavalitsus]]e, [[Diplomaatiline korpus|diplomaatilise korpuse]] ja kodanikeorganisatsioonide poolt. Tavapäraselt algab mälestustseremoonia kell 16.00, samal ajal helistatakse üle Eesti kirikukelli.
 
Esmakordselt mälestati aasta varem toimunud küüditamist Linda kuju juures 14. juunil [[1942]].<ref>[[Ralf R. Parve]]. [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=5190 Möödub 56 aastat märtsiküüditamisest] Kesknädal, 23. märts 2005.</ref>  
 
== Viited ==