Hermann Weyl: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Taivop (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
==Elulugu ==
 
Weyl sündis kõrge pangaametniku peres. Aastal [[1904]] astus ta [[Göttingeni ülikool]]i, kus temast sai [[David Hilbert]]i õpilane. Aastal [[1908]]. aastal lõpetas õpingud, kaitses väitekirja ja jäi viieks aastaks ülikooli õppejõuks. Aastatel [[1913]] kuni [[1930]] oli Zürichi Kõrgema Tehnikakooli ([[ETH Zürich)]]i professor, kus ta kohtus [[Albert Einstein]]iga. Weylist, kes oli tõsiselt huvitatud füüsikalistest probleemidest, sai üks esimesi Einsteini [[üldrelatiivsusteooria]] toetajaid. Ta luges kursust sellel teemal ja mõtiskles selle edasise arendamise võimaluste üle. Need mõtted pani ta kirja oma [[1918]] aastal laineid löönud raamatus „Ruum, aeg ja mateeria“<ref> H. Weyl. 1918. ''Raum, Zeit, Materie – Vorlesungen über Allgemeine Relativitätstheorie'', 8. Auflage, Springer 1993 (zuerst 1918, 5. Auflage 1922) </ref>.
 
Aastatel [[1913]]–[[1923]] avaldas Weyl viis raamatut ja 40 artiklit mitmesugustel aktuaalsetel matemaatika ja füüsika teemadel, sealhulgas [[topoloogia]], [[arvuteooria]], [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]], [[diferentsiaalvõrrand]]ite, [[diferentsiaalgeomeetria]] alal, samuti [[elektromagnetlained|elektromagnetlainete]] levimise, [[üldrelatiivsusteooria]], [[statistiline füüsika | statistilise füüsika]], [[matemaatika filosoofia]] ja [[teadusfilosoofia]] teemal. Weyl osales paljudes aruteludes [[kvantmehaanika]] aluste arengu küsimustes kus see on kajastatud tema teoses „Rühmateooria ja kvantmehhaanika“, milles esitatud sümmeetriailmingud olid vahetult seotud kvantvälja teooria ja [[aatomifüüsika]]ga <ref> H. Weyl. 1928. ''Gruppentheorie und Quantenmechanik'', Wissenschaftliche Buchgesellschaft 1977 (Nachdruck der 2. Auflage 1931, zuerst Leipzig, Hirzel 1928) </ref>.