Vikipeedia

Kawe kelder: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Tallinn, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid.jpg|pisi|Tallinn, Kawe keldri hoone kelderTallinnas aadressil Pärnu maantee ja22 fassaadid(2011)]]▼
'''Kawe kelder''' oli Tallinnas aadressil [[Pärnu maantee]] 22 asunud [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti Politsei,]] [[Tallinna-Harju Prefektuur]]i ja hiljem [[Eesti NSV SARK]]-i Tallinna Miilitsavalitsuse kinnipidamisasutus ([[arestimaja]]), šokolaadivabriku [[ArestimajaKawe]] endine laohoone. 
{{Sisukord paremale}}
Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid oli tunnistatud Kinnismälestisiseks (nr. 27055<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27055 Mälestised • 27055 Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid], "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" kultuuriministri 28.11.2002 käskkiri nr. 213</ref>) aastatel 1995–2002. 2002. aastal lõpetati Kultuuriministri [[Margus Allikmaa]] käskkirjaga Kawe keldri "kultuurimälestiseks olemine, kuna ümberehituste tulemusena on asi kaotanud mälestise tunnused maapealse osa interjöörides ning nende tunnuste piisavalt autentne taastamine pole võimalik"<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/224566 Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine], Kultuuriministri, 28.11.2002 käskkiri nr 213</ref>.▼
 
▲Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid oliolid tunnistatud Kinnismälestisiseks (nr. 27055ajaloomälestiseks<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27055 Mälestised • 27055 Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid], "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" kultuuriministri 28.11.2002 käskkiri nr. 213</ref>) aastatel 1995–2002. 2002. aastal lõpetati Kultuuriministrikultuuriministri [[Margus Allikmaa]] käskkirjaga Kawe keldri "kultuurimälestiseks olemine, kuna ümberehituste tulemusena on asi kaotanud mälestise tunnused maapealse osa interjöörides ning nende tunnuste piisavalt autentne taastamine pole võimalik"<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/224566 Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine], Kultuuriministri, 28.11.2002 käskkiri nr 213</ref>.
▲[[Pilt:Tallinn, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid.jpg|pisi|Tallinn, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid]]
Hoone Pärnu maantee 22 valmis [[1924]]. aastal vastavalt arhitekt [[Artur Perna]] projektile kolmekorruselise büroohoonena ning on olnud kasutusel laohoonena ja hiljem politsei arestimajana. Hoone oli kuni 1939. aastani endine šokolaadivabriku „[[Kawe]]” laohoone Pärnu maanteel, mis pärast [[1939]]. aastal [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti politsei]] käsutusse andmist arestimajana ehitati ümber vastavalt uuele funktsioonile. Hoone keldris asus 14 kinnipidamiskambrit.▼
 
==Ajalugu==
1940. aastal koos Eesti Politsei likvideerimisega nõukogude võimu poolt ning miilitsa moodustamisega kasutati hoonet nõukogude miilitsa Tallinna Miilitsavalitsuse ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|riikliku julgeolekuorganite]] poolt kinnipeetud isikute ajutise kinnipidamiskohana.
▲Hoone Pärnu maantee 22 valmis [[1924]]. aastal vastavalt arhitekt [[Artur Perna]] projektileprojekti kolmekorruselisejärgi büroohoonenaehitatud ningkolmekorruseline on olnud kasutusel laohoonena ja hiljem politsei arestimajana. Hoonebüroohoone oli kuni [[1939]]. aastani endine šokolaadivabriku „[[Kawe]]” laohoone Pärnu maanteel, mis pärast [[1939]]. aastal [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti politsei]] käsutusse andmist arestimajana ehitati ümber vastavalt uuele funktsioonilearestimajaks. Hoone keldris asusoli 14 kinnipidamiskambrit.
 
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal [[Eesti]]s aastatel [[1940]]–[[1941]] kasutati hoonet [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] organite poolt kinnipeetud isikute ajutise kinnipidamiskohana.
Pärnu maantee hoonet kasutati kinnipidamiskophana ka [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal, kinnipidamiskoha ülemaks oli eestiaegne konstaabel ja [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalevi spordiseltsi]] tõstja [[Alfred Mäll]].▼
 
▲Pärnu maantee hoonet kasutati kinnipidamiskophanakinnipidamiskohana ka [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal aastatel 1941–[[1944]], kinnipidamiskoha ülemaks oli eestiaegne konstaabel ja [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalevi spordiseltsi]] tõstja [[Alfred Mäll]].
Hoone ehitati põhjalikult ringi 1990. aastatel, mille tulemusel säilis valdavalt ainult maja väliskest. Hoones asutati 1989. aasta algul NSVL-Soome ühisettevõtte [[Finest Hotel Group]]'i filiaalina Cross Development, millest sai ka [[Eesti Ekspress]]i ametlik väljaandja, samas majas sündis mõni aasta hiljem [[Hansapank]].▼
 
▲Hoone ehitati põhjalikult ringi 1990. aastatel, mille tulemusel säilis valdavaltpeamiselt ainult maja väliskest. Hoones asutati 1989. aasta algul NSVLNSV Liidu-Soome ühisettevõtte [[Finest Hotel Group]]'i filiaalina Cross Development, millest sai ka [[Eesti Ekspress]]i ametlik väljaandja, samas majas sündis mõni aasta hiljem ka [[Hansapank]].
1993. aastal tagastati hoone šokolaadi- ja kommivabriku Kawe asutanud [[Karl Vellner]]i (1894–1984) ja [[Kolla Vellner]]i (1889–1961) järglasele Karl Vellneri USAs elanud pojapoeg Karl Gert Vellnerile<ref>[http://www.ap3.ee/?PublicationId=b68e32f2-b135-40d5-87e8-3d6d4fe91192 Eesti riigi algusaegade 8 mõjuka äriliidri vara ja selle saatus], Äripäev, 22.02.2008</ref>.▼
 
▲[[1993]]. aastal tagastati hoone šokolaadi- ja kommivabriku Kawe asutanud [[Karl Vellner]]i (1894–1984) ja [[Kolla Vellner]]i (1889–1961) järglasele, Karl Vellneri USAsAmeerika Ühendriikides elanud pojapoegpojapojale Karl Gert Vellnerile<ref>[http://www.ap3.ee/?PublicationId=b68e32f2-b135-40d5-87e8-3d6d4fe91192 Eesti riigi algusaegade 8 mõjuka äriliidri vara ja selle saatus], Äripäev, 22.02.2008</ref>.
 
==Mälestuse jäädvustamine==
1990. aasta [[25. märts]]il avati1990 ühinguavas ühing [[Memento]] poolt hoone seinal [[märtsiküüditamine|1949. aasta küüditamise]] 41. aastapäeva tähistamiseks mälestustahvelmälestustahvli.
 
==Vaata ka==▼
*[[Kawe kelder (laul)]]▼
{{Coordinate|NS=59.431633|EW=24.745241|type=landmark|region=EE}}▼
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
*Mare Kask, Jaan Tamm, [http://kultuur.elu.ee/ke488_majad.htm Majad täis õudusi], Kultuur ja Elu
25. rida ⟶ 31. rida:
*[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=113913 “Pärnu mnt 20, Pärnu mnt 22, Pärnu mnt 22a, Pärnu mnt 24, Roosikrantsi tn 7a, Roosikrantsi tn 11a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine”], Tallinna Linnavalitsuse korraldus 1. aprill 2009 nr 510-k
*Sven Harjo, [http://ohtuleht.ee/460903 Kawe piinakeldri kohale kerkib moodne ärimaja], Õhtuleht, 20. jaanuar 2012
 
▲==Vaata ka==
▲*[[Kawe kelder (laul)]]
▲{{Coordinate|NS=59.431633|EW=24.745241|type=landmark|region=EE}}
 
[[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kawe_kelder"