Erinevus lehekülje "Kivim" redaktsioonide vahel

Lisatud 1 bait ,  4 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:אבנים בישראל (4).JPG|pisi|Kivim]]
'''Kivim''' on looduslikult esinev [[Tahkis|tahke]], [[mineraal]]idest koosnev kogum.
 
Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke, [[orgaanika]]t sisaldav kogum, näiteks [[kivisüsi]]. Kivimid ei pea olema tingimata [[Kristall|kristallilisel]] kujul. Näiteks [[obsidiaan]] ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri.
 
Kivimitest koosneb [[maakoor]] ja [[vahevöö]]. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: [[tardkivim]]id, [[settekivim]]id ja [[moondekivim]]id. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, [[Kivimi struktuur|struktuuri]] ning [[Kivimi tekstuur|tekstuuri]] alusel mitmesuguseid kivimtüüpekivimitüüpe. Näiteks [[rabakivi]], [[kvartsprofüür]], [[savikilt]] jne. Kivimi [[värvus]], [[tihedus]], [[poorsus]], [[kõvadus]] ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist.
 
Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas [[Moone (geoloogia)|moondunud]] või [[Kristalliseerumine|kristalliseerunud]] [[magma]]st. [[Eesti]]s moodustavad settekivimid [[Pealiskord|pealiskorra]], tard- ja moondekivimid aga [[Proterosoikum]]i vanusega [[Aluskord|aluskorra]].
Kivimite uurimiseks kasutatakse ka [[elementanalüüs]]i ja mikroskoopilist [[petrograafia]]t. [[Kristalne kivim|Kristalsete kivimite]] koostist, ehitust, muutumisi ja omadusi uurib [[petroloogia]], settekivimeid [[litoloogia]].
 
Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks [[põlevkivi]]), [[metallurgia]]s (näiteks [[lubjakivi]]), ehitusmaterjalidenaehitusmaterjalina (näiteks [[graniit]]) jne.
 
Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks [[betoon]]i).