Ahja jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
70. rida:
Saesaare kärestiku '''taastamist''' on korduvalt soovitud ja arutatud, kuid kulukaks ja raskestiteostatavaks peetud, kuna taastada tuleks kilomeetreid jõesängi ja tammi muldkehasse lükatud kivid uuesti kärestikuks kujundada.
 
2016. aastal jõuti ametliku keskkonnamõjude hindamiseni.<ref>[http://www.keskkonnaamet.ee/public/Saesaare_paisu_likvideerimise_KMH_aruanne_heakskiitmisele_ver_avalik.pdf SAESAARE PAISU LIKVIDEERIMISE TEATISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE. Aruanne 2016.](vaadatud 26.08.2016)</ref><ref>[http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/keskkonnamoju-hindamised/taevaskoja-saesaare-pais/ Keskkonnaamet. Artiklid, seisukohad ja lisamaterjalid Saesaare paisu osas.]</ref> Kohalik kogukond on välja toonud, et sotsiaalmajanduslik aspekt jäeti keskkonnamõjude hindamisel arvestamata, samuti 50 aastaga muutunud tingimused kallastel ("...KMHs on näiteks arvestamata fakt, et viimase 50 aastaga on Ahja jõe ülemjooksu kuivendatud. Varem akumuleerisid heinamaad ja soostunud alad seal vett, mis aitas säilitada veetaset jões.). Samuti on Kiidjärve tammi lammutamise järel kaldad ja paed (nt. [[Kalmer Tennossaar|Kalmer Tennossaare]] kodu all) võssa kasvamas ning kardetakse, et palju suuremat ala Saesaare tammist ülesvoolu ei suudeta hooldada.<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=20155&type=2 Elina Allas. Kohalikud pole Saesaare paisu keskkonnamõjude hindamisega rahul. Lõunaleht, 25.august 2016] (vaadatud 26.08.2016)</ref> <ref>[http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=18612 Elina Allas. Likvideerida Saesaare pais või mitte? – Raha pole nagunii. Lõunaleht, 7. jaanuar 2016 (vaadatud 26.08.2016)]</ref>
 
===Korralagedus Saesaarest allavoolu===