'''[[SI-süsteemisüsteem]]i ühikud''' onehk [[rahvusvaheline'''rahvusvahelise mõõtühikute süsteem|rahvusvahelisessüsteemi mõõtühikute süsteemis]] antud(SI) [[mõõtühikudmõõtühik]]. Needud''' jaotuvad '''põhiühikuteks''' ([[meeter]], [[kilogramm]], [[sekund]], [[amper]], [[kelvin]], [[mool]] ja [[kandela]]), ning nendenendest ühikutetuletatud ühikuteks. Tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute [[astendamine|astmete]] korrutistekskorrutistena ehk(arvkordajaga üks). Kahekümne kahele '''tuletatud ühikuteks'''ühikule on antud erinimetused.
Eestis kasutatavad SI põhiühikud, nendest tuletatud ühikud ning kord- ja osaühikud, samuti nende kasutamise viis on kehtestatud EV määrusega.<ref> [https://www.riigiteataja.ee/akt/744546 Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis] </ref>
SI-süsteemi ühikute sümbolid kirjutatakse väikeste tähtedega. Erandiks on ühikud, mille nimi on tuletatud isikunimest.
Mõõtühikute tähised (sümbolid) kirjutatakse püstkirjas ilma lõpupunktita. Isikunimest tuletatud SI ühikute tähised kirjutatakse suure algustähega.
== SI-süsteemi põhiühikud ==
== SI põhiühikud ==
{| class="wikitable"
|-
|+ style="font-size:larger;font-weight:bold;"|[[SI-süsteemi põhiühikud]]
!Ühiku nimetus
!Nimetus
!Ühiku tähis
!Sümbol
!Füüsikaline suurus
!Definitsioon
!Hetkel kehtiv (2005) definitsioon
!Ajalooline päritolu või põhjendusseletus
|-
|[[meeter]]
| style="text-align: center" | '''m'''
|[[pikkus]]
|"Meeter on vahemaapikkus, mille valgus läbib ajavahemikus[[valgus]] [[vaakum]]is {{murd}} {{val|299792458}}<sup>–1</sup> of[[sekund]]i ajooksul second."<br/>''17. [[CGPM]] (1983, resolutsioon 1, CR, 97)''
|1 {{murd}} 10, 000, 000 teepikkusest [[Maa (planeet)|Maa]] ekvaatorist ja põhjapooluseni piki [[Pariis]]i läbivat [[meridiaan]]i.
|-
|[[kilogramm]]
| style="text-align: center" | '''kg'''
|[[mass]]
|"Kilogramm on massi mõõtühik; see on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga." <br/>''3. [[CGPM]] (1901, CR, 70)''
|Kilogramm on [[liiter|liitri]] [[vesi|vee]] mass.
|-
|[[sekund]]
| style="text-align: center" | '''s'''
|[[aeg]]
|"Sekund on tseesium 133 aatomi põhioleku ülipeenstruktuuri üleminekule vastava kiirguse {{val|9192631770}} võnkeperioodi kestus." <br/>''13. CGPM (1967/68, resolutsioon 1; CR, 103)'' <br />" Selles definitsioonis peetakse silmas paigalseisvat tseesiumi aatomit temperatuuril 0 K." <br> />''(Lisatud aastal 1997 [[Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee|CIPM]] poolt)''
|[[Ööpäev]] on jagatud 24 [[tund|tunniks]], mis on omakorda jagatud 60 [[minut]]iks ja iga minut omakorda 60 sekundiks.
|-
|[[amper]]
| style="text-align: center" | '''A'''
|[[voolutugevus]]
|Amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis läbides kaht lõpmatult pikka paralleelset kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet, mis paiknevad [[vaakum]]is teineteisest ühe [[meeter|meetri]] kaugusel, tekitab nende juhtmete vahel [[jõud|jõu]] 2∙10<sup>–7</sup> [[njuuton]]it juhtme iga meetripikkuse lõigu kohta<br/>''9. [[CGPM]] (1948)''
|"Amper on konstantne selline elektrivool, mis põhjustaks kahes paralleelse lõpmatu pikkusega ja tühise ristlõike pindalaga elektrijuhi vahel jõu 2 × 10<sup>−7</sup> njuutonit meetri kohta, kui need juhid asuvad teineteisest 1 meetri kaugusel vaakumis."<br/>''9. [[CGPM]] (1948)''
|Esialgselt oli amper defineeritud elektrokeemiliselt kui [[voolutugevus]], mille mõjul ladestubsadestub hõbenitraadi lahusest 1.,118 milligrammi hõbedat sekundis. SI-süsteemi amper erineb viimases 0.,015%.
|-
|[[kelvin]]
| style="text-align: center" | '''K'''
|[[ Absoluutne temperatuur|termodünaamiline temperatuur]]
|Kelvin on 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist<br/>''13. [[CGPM]] (1967/68, resolutsioon 4; CR, 104)''<br />
|"Kelvin, termodünaamilise temperatuuri ühik, on murdosa 1 {{murd}} {{val|273.16}} vee [[kolmikpunkt]]i termodünaamilisest temperatuurist."<br/>''13. [[CGPM]] (1967/68, resolutsioon 4; CR, 104)''<br />"Selles definitsioonis eeldatakse, et vesi koosneb isotoopidest, mille mahu tüpsed suhtarvud on järgmised: 0.000 155 76 mooli <sup>2</sup>H ühe mooli <sup>1</sup>H kohta, 0.000 379 9 mooli <sup>17</sup>O ühe mooli <sup>16</sup>O kohta ja 0.002 005 2 mooli <sup>18</sup>O ühe mooli <sup>16</sup>O kohta."<br />''(Lisatud aastal 2005 [[Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee|CIPM]] poolt)''
|Ühik «kraadi Celsiust» (°C) võrdub ühikuga «kelvin» (K)
|[[Celsiuse skaala]]: Kelvini skaalas ühtib ühe kraadine temperatuuri muutus Celsiuse skaala 1 kraadise temperatuurimuutsega, kuid see on termodünaamiline skaala (0 K on [[absoluutne null]]).
|-
|[[mool]]
| style="text-align: center" | '''mol'''
|[[ainehulk]]
|"1. Mool on kogus ainetainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid objekte (aatomeid, molekule, ioone vm osakesi) kui 0.012 kilogrammi süsinik 12; selle sümbol on 'mol.'<br /> ''14. [[CGPM]] (1971, resolutsioon 3; CR, 78)''
2. Kui mooli kasutatakse, siis võivad elementaarsed objektid olla kas aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, teised osakesed või määratletud kogumid sellistest osakestest."<br/>''14. [[CGPM]] (1971, resolutsioon 3; CR, 78)''<br />"Selles definitsoonis on mõistetud, et mitteseotud süsinik 12 aatomid on paigal ja oma põhiolekus"<br />''(Lisatud aastal 1980 [[Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee|CIPM]] poolt)''
| Mool on [[ainehulk]], milles sisaldub [[Avogadro arv]]uga (6,022∙10<sup>23</sup>) võrdne arv loendatavaid osakesi
|[[Aatommass]] või [[molekulmass]] jagatud [[molaarmassi kosntant|molaarmassi konstandiga]], 1 g/mol.
|-
|[[kandela]]
| style="text-align: center" | '''cd'''d
|[[valgustugevus]]
|"Kandela on valgustugevus, etteantudmillega suunasteatavas valgusallikakindlas jaoks, missihis kiirgab monokromaatset540∙10<sup>12</sup>-hertsise kiirgustsagedusega sageduselkiirguse {{val|540|e=12|ul=Hz}}allikas, jakui milletema [[kiirgustugevus]] antudselles suunas on 1/683 W/sr ([[vatt]]i [[steradiaan]]i kohta.)"<br/>''16. [[CGPM]] (1979, resolutsioon 3; CR, 100)''
|BaseerubPõhineb standardse küünla valgustugevusel.
|-
|}
== Erinimetusega SI tuletatud SI ühikud ==
Erinimetustega tuletatud ühikuid võib kombineerida põhiühikute ja teiste tuletatud ühikutega, nt džaul = njuuton × meeter (N∙m).
{| class="wikitable sortable"
|+ style="font-size:larger;font-weight:bold;"|Erinimetusega tuletatud ühikud SI-süsteemis
|-
! Ühiku nimetus
! Nimetus
! Ühiku tähis
! [[Sümbol]]
! [[Füüsikaline suurus]]
! Avaldis teiste [[SI]] ühikute kaudu
! Avaldis [[SI-süsteemi põhiühikud|SI põhiühik]]ute põhiühikute kaudu<sup>1</sup>
|-
| '''[[herts]]'''
| '''Hz'''
| [[sagedus]]
| 1/s
| s<sup>−1</sup>
|-
| '''[[radiaan]]'''
| '''rad'''
| [[nurk]]
| m/m
| dimensioonita
| dimensioonitu
|-
| '''[[steradiaan]]'''
| '''sr'''
| [[ruuminurk]]
| m<sup>2</sup>/m<sup>2</sup>
| dimensioonita
| dimensioonitu
|-
| '''[[njuutonherts]]'''
| '''N'''Hz
| [[jõud]], [[raskussagedus]]
| 1/s
| kg⋅m/s<sup>2</sup>
| s<sup>−1</sup>
|-
| [[njuuton]]
| N
| [[jõud]]
| J/m
| kg⋅m⋅s<sup>−2</sup>
|-
| '''[[paskal]]'''
| '''Pa'''
| [[rõhk]], [[pinge (mehaanika)|pinge]]
| N/m<sup>2</sup>
| kg⋅mm<sup>−1</sup>⋅s⋅kg⋅s<sup>−2</sup>
|-
| '''[[džaul]]'''
| '''J'''
| [[energia]], [[mehaaniline töö]], [[soojushulk]] <sup>2</sup>
| N⋅m; = C⋅V = W⋅s
| kg⋅mm<sup>2</sup>⋅s⋅kg⋅s<sup>−2</sup>
|-
| '''[[vatt]]'''
| '''W'''
| [[võimsus]], [[kiirgusvoog]] <sup>3</sup>
| J/s =; V⋅A
| kg⋅mm<sup>2</sup>⋅s kg<sup>−3</sup>
|-
| '''[[kulon]]'''
| '''C'''
| [[elektrilaeng]]
| s⋅A
| s⋅A
|-
| '''[[volt]]'''
| '''V'''
| [[pinge (elekter)|pinge]], [[elektromotoorjõud]]
| W/A =; J/C
| kg⋅mm<sup>2</sup>⋅s⋅kg⋅s<sup>−3</sup>⋅A<sup>−1</sup>
|-
| '''[[farad]]'''
| '''F'''
| [[mahtuvus]]
| C/V
| kgm<sup>−12</sup>⋅m⋅kg<sup>−21</sup>⋅s<sup>4</sup>⋅A<sup>2</sup>
|-
| '''[[oom]]'''
| '''Ω'''
| [[takistus]], [[impedants]], [[reaktiivtakistus]]
| V/A
| kg⋅mm<sup>2</sup>⋅s⋅kg⋅s<sup>−3</sup>⋅A<sup>−2</sup>
|-
| '''[[siimens]]'''
| '''S'''
| [[elektrijuhtivus]]
| 1/Ω = A/V
| kgm<sup>−12</sup>⋅m⋅kg<sup>−21</sup>⋅s<sup>3</sup>⋅A<sup>2</sup>
|-
| '''[[veeber]]'''
| '''Wb'''
| [[magnetvoog]]
| J/AV∙s
| kg⋅mm<sup>2</sup>⋅s⋅kg⋅s<sup>−2</sup>⋅A<sup>−1</sup>
|-
| '''[[tesla]]'''
| '''T'''
| [[magnetiline induktsioon]], magnetvootihedus
| V⋅s/m<sup>2</sup> = Wb/m<sup>2</sup> = N/(A⋅m)
| kg⋅s<sup>−2</sup>⋅A<sup>−1</sup>
|-
| '''[[henri]]'''
| '''H'''
| [[induktiivsus]]
| V⋅s/A = Wb/A
| kg⋅mm<sup>2</sup>⋅s⋅kg⋅s<sup>−2</sup>⋅A<sup>−2</sup>
|-
| '''[[Celsiuse kraad]]'''
| '''°C'''
| Celsiuse [[temperatuur]] relative to 273.15 K<sup>4</sup>
| K
| K
|-
| '''[[luumen]]'''
| '''lm'''
| [[valgusvoog]]
| cd⋅sr
| cd
|-
| '''[[luks]]'''
| '''lx'''
| [[valgustustihedus]], valgustatus
| [[valgustatus]]
| lm/m<sup>2</sup>
| m<sup>−2</sup>⋅cd
|-
| '''[[bekrell]]'''
| '''Bq'''
| [[radioaktiivsus|radioaktiivse]] (lagunemisprotsesseaine sekundis)aktiivsus
| 1/s
| s<sup>−1</sup>
|-
| '''[[grei]]'''
| '''Gy'''
| ([[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguse]]) [[neeldumisdoos]]
| J/kg
| m<sup>2</sup>⋅s<sup>−2</sup>
|-
| '''[[siivert]]'''
| '''Sv'''
| ekvivalentne [[kiirgusdoos]]
| ([[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguse]]) [[ekvivalentdoos]]
| J/kg
| m<sup>2</sup>⋅s<sup>−2</sup>
|-
| '''[[katal]]'''
| '''kat'''
| [[katalüüs|katalüütiline aktiivsus]] aktiivsus
| mol/s
| s<sup>−1</sup>⋅mol
|-
| colspan="5" |<sup>1</sup> Ühikud esitatakse põhiühikute defineerimise ametlikus jäjestuses (m, kg, s, A, K, mol, cd).<br><sup>2</sup> Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid (nt kWh, MWh).<br><sup>3</sup> Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikut voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse tähistamiseks ja ühikut varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks.<br><sup>4</sup> Celsiuse temperatuur <math>t \;(^\circ \text {C})</math> arvutatakse ümber termodünaamiliseks temperatuuriks <math>T \;(\text{K}) </math> valemiga <math> ^\circ \text {C} = \text {K}-273{,}15 </math>.
|}
== Erinimetustega SI detsimaalsed kord- ja osaühikud ==
== SI-süsteemis mainitud mitte SI-ühikud ==
{| class="wikitable"
=== Ametlikult SI ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud ühikud ===
{|class="wikitable"
|-
! Suurus !! Ühiku nimetus !! Ühiku tähis !! Väärtus
!scope="col"| Nimetus
!scope="col"| Sümbol
!scope="col"| Füüsikaline suurus
!scope="col"| Avaldis SI-ühikutes
|-
|maht (ruumala) || liiter || l, L<sup>*1</sup> || 1 l = 1 dm<sup>3</sup> = 10<sup>–3</sup> m<sup>3</sup>
|colspan="4" style="font-size:larger;font-weight:bold"| Ühikud, mis on defineeritud SI-ühikute kordsetena
|-
|mass || tonn || t || 1 t =1 Mg = 10<sup>3</sup> kg
| '''[[minut]]'''
| '''min'''
| [[aeg]]
| 1 min = 60 s
|-
| colspan="4"| <sup>*1</sup> Eelistada tuleb tähist «l». Tähis «L» on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel võivad liitri tähis ja arv 1 segi minna.<br>
| '''[[tund]]'''
|}
| '''h'''
| aeg
== SI ühikutest moodustatud mittedetsimaalsed kord- ja osaühikud ==
| 1 h = 60 min = 3600 s
{| class="wikitable"
|-
! Suurus !! Ühiku nimetus !! Ühiku tähis !! Väärtus
| '''[[ööpäev]]'''
| '''d'''
| aeg
| 1 d = 24 h = 1440 min = 86400 s
|-
|[[Nurk|Tasanurk]]||täispööre|| ||1 täispööre = 2π rad
| '''[[Kraad (geomeetria)|nurgakraad]]'''
| '''°'''
| nurk
| 1° = (π / 180) rad
|-
| ||[[goon]]||gon||1 gon = (π/200) rad
| '''[[nurgaminut]]'''
| '''′'''
| nurk
| 1′ = (1 / 60)° = (π / 10800) rad
|-
| ||[[nurgakraad|kraad]]||°||1° = (π/180) rad
| '''[[nurgasekund]]'''
| '''″'''
| nurk
| 1″ = (1 / 60)′ = (1 / 3600)° = (π / 648000) rad
|-
| ||[[nurgaminut|minut]]||'||1' = (1/60)°
| '''[[hektar]]'''
| '''ha'''
| [[pindala]]
| 1 ha = 100 a = 10000 m<sup>2</sup> = 1 hm<sup>2</sup>
|-
| ||[[nurgasekund|sekund]]||"||1" = (1/60) '
| '''[[liiter]]'''
| '''l''' or '''L'''
| [[ruumala]]
| 1 L = 1 dm<sup>3</sup> = 0.001 [[kuupmeeter|m<sup>3</sup>]] = 1000 [[kuupsentimeeter|cm<sup>3</sup>]]
|-
|[[Aeg]]||[[minut]]||min||1 min = 60 s
| '''[[tonn]]'''
| '''t'''
| [[mass]]
| 1 t = 10<sup>3</sup> [[kilogramm|kg]] = 1 Mg
|-
| ||[[tund]]||h|||1 h = 60 min = 3600 s
|colspan="4" style="font-size:larger;font-weight:bold"| [[Logaritmilised ühikud]]
|-
| ||[[ööpäev]]||d||1 d = 24 h = 86 400 s
| '''[[neeper]]'''
|}
| '''Np'''
| väljatugevuste dimensioonitu suhe
== SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud ==
| ''L<sub>F</sub>'' = ln(''F'' / ''F''<sub>0</sub>) Np
{| class="wikitable"
|-
! Suurus !! Ühiku nimetus !! Ühiku tähis !! Väärtus
|
|
| võimsuste dimensioonitu suhe
| ''L<sub>P</sub>'' = 1/2 ln(''P'' / ''P''<sub>0</sub>) Np
|-
|Süsteemi optiline tugevus||[[dioptria]]||dpt|| 1 dpt = 1 m<sup>–1</sup>
| '''bell''', '''[[detsibell]]'''
| '''B''', '''dB'''
| väljatugevuste dimensioonitu suhe
| ''L<sub>F</sub>'' = 2 log<sub>10</sub>(''F'' / ''F''<sub>0</sub>) B
|-
|rowspan=2|Kõlvikute ja ehitusaluse maa pindala||[[aar]]||a||1 a = 100 m<sup>2</sup>
|
|
| võimsuste dimensioonitu suhe
| ''L<sub>P</sub>'' = log<sub>10</sub>(''P'' / ''P''<sub>0</sub>) B
|-
|[[hektar]]||ha||1 ha = 101 m<sup>2</sup>
|colspan="4" style="font-size:larger;font-weight:bold"| Ühikud, mille väärtus määratakse eksperimentaalselt
|-
|Pärlite ja vääriskivide mass||[[karaat]]||ct||1 ct = 2∙10<sup>–4</sup> kg
| '''[[elektronvolt]]'''
| '''eV'''
| [[energia]]
| 1 eV = {{val|1.60217653|(14)|e=-19|ul=J}}
|-
| [[Õhurõhk]], [[vererõhk]]|| millimeetrit elavhõbedasammast||mm Hg||1 mm Hg = 133,322 Pa
| '''[[aatommassiühik]]'''<br>'''[[dalton]]'''
| '''u'''<br>'''Da'''
| [[mass]]
| 1 u = 1 Da = {{val|1.66053886|(28)|e=-27|ul=kg}}
|-
|Mõjuristlõige [[aatomifüüsika]]s||[[barn]]||b||1 b = 10<sup>–28</sup> m<sup>2</sup>
| '''[[astronoomiline ühik]]'''
| '''ua'''
| [[pikkus]]
| 1 ua = {{val|1.49597870691|(6)|e=11|ul=m}}
|-
| [[Elektron]]ide [[seoseenergia]] ||[[elektronvolt]] ||eV|| 1 eV = 1,602 176 53(14)∙10<sup>–19</sup> J
|colspan="4" style="font-size:larger;font-weight:bold"| [[Loomulikud ühikud]]
|-
| [[kiirus]]e loomulik ühik ([[valguse kiirus]] vaakumis)
| '''''c''<sub>0</sub>'''
| [[kiirus]]
| {{val|299792458|ul=m/s}} (täpne)<ref>Sel juhul ei mõõdeta katseliselt mitte valguse kiirust vaid meetri pikkust.</ref>
|-
| [[mõju (füüsika)|mõju]] loomulik ühik ([[taandatud Plancki konstant]])
| '''''ħ'''''
| [[mõju (füüsika)|mõju]]
| {{val|1.05457168|(18)|e=-34|ul=Js}}
|-
| [[mass]]i loomulik ühik ([[elektroni mass]])
| '''''m''<sub>e</sub>'''
| [[mass]]
| {{val|9.1093826|(16)|e=-31|ul=kg}}
|-
| [[aeg|aja]] loomulik ühik
| '''''ħ'' / ''m''<sub>e</sub>''c''<sub>0</sub><sup>2</sup>'''
| [[aeg]]
| {{val|1.2880886677|(86)|e=-21|ul=s}}
|-
|colspan="4" style="font-size:larger;font-weight:bold"| [[Atomistlikud ühikud]]
|-
| elektrilaengu atomistlik ühik ([[elementaarlaeng]])
| '''''e'''''
| [[elektrilaeng]]
| {{val|1.60217653|(14)|e=-19|ul=C}}
|-
| massi atomistlik ühik ([[elektroni mass]])
| '''''m''<sub>e</sub>'''
| [[mass]]
| {{val|9.1093826|(16)|e=-31|ul=kg}}
|-
| mõju atomistlik ühik ([[taandatud Plancki konstant]])
| '''''ħ'''''
| [[mõju (füüsika)|mõju]]
| {{val|1.05457168|(18)|e=-34|ul=Js}}
|-
| pikkus atomistlik ühik, bohr ([[Bohri raadius]])
| '''''a''<sub>0</sub>'''
| [[pikkus]]
| {{val|0.5291772108|(18)|e=-10|ul=m}}
|-
| energia atomistlik ühik, [[hartree]] (Hartree energia)
| '''''E''<sub>h</sub>'''
| [[energia]]
| {{val|4.35974417|(75)|e=-18|ul=J}}
|-
| aja atomistlik ühik
| '''''ħ'' / ''E''<sub>h</sub>'''
| [[aeg]]
| {{val|2.418884326505|(16)|e=-17|ul=s}}
|}
== Muid mittesüsteemseid (SI-väliseid) mõõtühikuid ==
=== Levinud ühikud, mida SI ei tunnista ===
Teaduse ja tehnika eri valdkondades on peale SI ühikute kasutusel veel mõningaid mittesüsteemseid ühikuid.
*Pikkuse ühikud:
::[[ongström]] (Å), 1 Å = 0,1 nm = 10<sup>−10</sup> m
::[[astronoomiline ühik]] (ua), 1 ua = 1,495 978 707∙10<sup>11</sup>m
*Rõhu ühikud:
::[[ atmosfäär (ühik)|atmosfäär ]] (atm), 1 atm = 760 mm Hg = 1013,25 hPa = 101 325 Pa
::[[Baar (ühik)|baar]] (bar), 1 bar = 10<sup>5</sup> Pa = 0,1 MPa
*Logaritmilised ühikud (peamiselt [[akustika]]s ja [[elektrotehnika]]s):
:: [[bell]] (B) ja [[detsibell]] (dB), 1 dB = 0,1 B (suuruse väärtuse ja samanimelise lähtevääruse suhte [[kümnendlogaritm]]
:: [[neeper]] (Np) (suuruse kahe väärtuse suhte [[naturaallogaritm]]); 1 Np = 4,343 dB (heliintensiivsus]]te ja [[võimsus|elektrivõimsuse]]te korral, 1 Np = 8,686 dB (helirõhk]]ude ja [[elektripinge]]te korral)
* [[Helivaljus]]e ühikud:
:: [[foon]] (phon)
:: [[soon]] (sone) (valjusele 1 sone vastab valjus 40 phon)
* Ühikud [[infotehnoloogia]]s:
::[[bitt]] (bit), andmehulga mõõtühik
::[[bait]] (B), kaheksast bitist koosnev andmehulga ja salvestusmahu mõõtühik
== Viited ==
{|class="wikitable"
<references/>
|-
!scope="col"| Nimetus
!scope="col"| Sümbol
!scope="col"| Füüsikaline suurus
!scope="col"| Avaldis SI-ühikutes
|-
| '''[[Ongström]]'''
| '''Å'''
| pikkus
| 1 Å = 0,1 nm = 10<sup>−10</sup> [[meeter|m]]
|-
| '''[[barn]]'''
| '''b'''
| pindala
| 1 b = 10<sup>−28</sup> m<sup>2</sup>
|-
| '''[[baar]]'''
| '''bar'''
| [[rõhk]]
| 1 bar = 10<sup>5</sup> [[Paskal|Pa]]
|-
| '''[[atmosfäär (ühik)|atmosfäär]]'''
| '''atm'''
| [[rõhk]]
| 1 atm = 1013,25 mbar = 1013,25 hPa = {{val|101325|ul=Pa}}
|-
| '''[[elavhõbedasamba kõrgus]]'''
| '''mmHg'''
| [[rõhk]]
| 1 mmHg = {{val|133.322387415|u=Pa}} 0 °C juures = {{val|133.322387415|u=N/m<sup>2</sup>}} 0 °C juures = {{val|133.322387415|u=kg·cm<sup>−1</sup>·s<sup>−2</sup>}} at 0 °C
|-
| '''[[torr]]'''
| '''Torr'''
| [[rõhk]]
| 1 Torr = {{gaps|133,322|368|421|...}} Pa = {{gaps|133,322|368|421|...}} N/m<sup>2</sup> = {{gaps|133,322|368|421|...}} kg·cm<sup>−1</sup>·s<sup>−2</sup>
|}
== Vaata ka ==
* [[Ühikute detsimaaleesliited]]
* [[Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend]]
* [[Ühikute detsimaaleesliited]]
== Viited ==
<references/>
{{SI-süsteemi ühikud}}
[[Kategooria:SI-süsteemi ühikud| ]]
|