'''Dmitri Taevere''' (1905-1905–?) oli Nõukogude julgeolekutöötaja, kes juhtis okupeeritud Eestis vastupanuliikumise lämmatamist ja võttis juhtivalt osa 1949. aasta märtsiküüditamisest.
== Elulugu ==
Sündis 1905. aastal Peterburis. Ema oli pärit Eestist, ise pidas ennast venelaseks. 1921 töötas mõned kuud Krimmi Revolutsioonilise Tribunali komandantuuris. 1922 saadeti Komsomoli poolt õppima J. Marchlewski nimelisse Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikku Ülikooli Petrogradis. ÜK(b)P liige 1926. aastast. Aastast 1928 oli tööl Nõukogude julgeolekus. 1931-351931–35 tööl piirivalves Jaltas ja Leningradis. 1935. aastal lõpetas Menzhinsky nimelise 3. Piirivalvekooli Moskvas. 1935-381935–38 NKVD operatiivtöötaja Leningradis. 1939-401939–40 Karjala-Soome laskurkorpuse NKVD Eriosakonna ülema asetäitja. 1940-411940–41 Leningradi Sõjaväeringkonna NKVD Eriosakonna sektori ülem. 1941-441941–44 Leningradi rinde Neva operatiivgrupi NKVD Eriosakonna ülema asetäitja. 1944-471944–47 Leningradi õhutõrje Smerši vastuluure osakonna ülema asetäitja ja Leningradi oblasti NKGB/MGB 2. osakonna (vastuluure) ülema asetäitja. 1947. aastal saadeti Eestisse. 1947-481947–48 Eesti NSV MGB 1. osakonna (välisluure), 1948-501948–50 Eesti NSV MGB 2N osakonna (võitlus Eesti rahvusliku vastupanuliikumisega) ülem. 1948 oli julgeoleku alampolkovniku aukraadis. Osales 1949. aasta märtsiküüditamises, kui Tallinn-Ülemiste raudteejaama küüditavate pealelaadimisjaama ülem. Autasustati selle eest Punalipu ordeniga. Esines kuirkuulsal EK(b)P KK VIII pleenumil sõnavõtuga, kus nimetas Hans Kruusi "Eesti Nõukogude Liidust lahutamise initsiaatoriks."<ref>Meelis Saueauk "Propaganda ja terror" Tallinn, 2015. LK. 333</ref> 1950. a. suvel suunati tööle Moskvasse ja saadeti kehva tervise tõttu erru. Tema tegevusele Eesti vastupanuliikumise lämmatamisel andis Nõukogude julgeoleku juhtkond positiivse hinnangu.<ref>Dmitri Taevere personaaltoimik Eesti Riigiarhiivi filiaalis. ERAF.1.6.9116. Lk 16,19</ref>
