Vaindloo saar: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vaindloo saar''' ([[rootsi keel|rts]], [[saksa keel|sks]] ''Stenskär''; 1933. aastast ''Vaindlo''; [[vene keel|vn]] ''Стеншер'') on [[saar]] Soome lahes, Eesti põhjapoolseim saar. Ta asub [[Kunda laht|Kunda lahe]] vastas Lääne-Virumaal [[Vihula vald|Vihula vallas]]. Saare pindalagapindala on 6,2 ha ja suurim kõrgus 4,2 m üle merepinna. Saar on sõltuvalt merevee tasemest umbes 600 m pikk ja 200 m lai ning koosneb [[moreen]]ist. Rannalening selle rannale on moodustunud [[rannavall]]id.

SaarelVaindloo saarel asub [[Vaindloo hoiuala|Natura hoiuala]], mille eesmärk on kaitsta lindude pesitsusala. Kaitsealused liigid on [[kivirullija]], [[sooräts]], [[krüüsel]], [[tõmmukajakas]], [[jõgitiir]] ja [[randtiir]].

Saarel puudub põhielanikkondpüsielanikkond.

Esimene teadaolev meremärk oli, 30–50 jala kõrgune kivitulp, mis ehitati saarele vastavalt [[Peeter I]] käsulukaasile [[1718]]. aastal. 1723. aastast anti käsk süüdata tulba tipus tuli, mille kasutamise kohta andmeid pole. 1859. aastal ehitati saarele puidust neljatahuline [[tüvipüramiid]]i kujuline paak [[Seiskari]] vana tuletorni materjalist. 1861.Paari aastaksaastaga oli päevamärk juba ümber kukkunud, kunasest selle metallosad olid ära varastatudkadunud. Seepärast rajati juba 1862. aastaksaastal uus, 18 meetri kõrgune ja tüvipüramiidi kujuline päevamärk.

Praegu asub Vaindlool [[1871]]. aastal ehitatud [[Vaindloo tuletorn]] koos tuletorni [[kordon]]i ja abihoonetega. TuletornTuletorni konstruktsioon toodi Vormsilt [[Saxby]]st, kus see oli (1864–1871), kunajäänud sealkohalikke jäivajadusi antud tornarvestades madalaks.

SaarelVaindloo saarel on ka üks Eesti suurimaid [[rabakivi]]st [[rändrahn]]e, [[Vaindloo hiidrahn]], mille kõrgus on 7,7 m.

[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] ajalviimastel jaaastakümnetel ning [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vahelisel ajal olitegutses Vaindlool [[tuletorn]]iteenistus ja hiljem ka [[Eesti merevägi]],. alatesAlates 1919. aasta maikuustmaist tehti saarel [[ilmavaatlus]]i ja mõõdeti merevee läbipaistvust [[Tartu Ülikool]]i Ilmade Observatooriumi jaoks. Eesti Vabariigi ajalkuni 1940. aastani kehtinud haldusjaotuse (1918–1940)järgi kuulus saar [[Viru maakond]]a. 1930.-ndatel aastatel olitöötas saarel mereväe meresidepost.

[[Talvesõda|Talvesõja]] ajal, 27. detsembrildetsembri 1939. aastalkeskpäeva kell 12.05 pommitasidpaiku heitsid kaks Soome tunnusmärkidega lennukitsõjalennukit VaindloVaindloo saartsaarele 9 pommigapommi, mille tagajärjel purunesidpurunes aknaklaasidtuletorni jaaparatuur, [[Vaindloo tuletorn]]i aparatuur.kuid Inimesedinimkaotuste vigakohta eiandmed saanudpuuduvad.

[[20. august]]il [[1996]] taastati saarel mälestusmärk neljale [[1721]]. aastal [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] hukkunud ingliseInglise meremehele, kes võitlesid [[Rootsi]] liitlastena [[Venemaa]] vastu. Mälestusmärgi lõhkusid okupatsiooni ajal eestlasteVaindloo kordonissekordonis asunudbaseerunud [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Nõukogude piirivalvurid]].