Jānis Cimze: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Jānis Cimze''' [jaanis tsimze] (vanas ehk saksapärases kirjaviisis ''Jahnis Zimse''; [[3. juuli]] [[1814]] [[Rauna kihelkond]] ([[Läti]]) – [[22. oktoober]] [[1881]] [[Valga]]) oli läti [[pedagoog]], [[rahvalaul]]ude koguja ja harmoniseerija, [[organist]] ja [[koorijuht]], [[pedagoogika]] ja [[koorilaul]]ukultuuri alusepanija [[Läti]]s ja [[Eesti]]s.
9. rida:
[[1836]]. aastal asus Cimze õppima [[Weissenfels]]i õpetajate seminari [[Preisi kuningriik|Saksamaal]], mille lõpetas [[1838]]. aastal. Seal õppis ta ka viiuli- ja klaverimängu ja parandas oma orelimängu oskust. Aastatel 1838–[[1839]] õppis ta eksternina [[Berliini ülikool]]is, kus kuulas [[matemaatika]], [[didaktika]] ja [[muusikateooria]] loenguid. Tema muusikaprofessoriks oli [[Ludwig Christian Erk]], [[sakslased|saksa]] [[rahvalaul]]ude koguja, harmoniseerija, avaldaja ja uurija.
Saksamaalt tagasi jõudnud, juhtis Cimze [[1839]]. aastast peale kuni surmani [[Cimze seminar|Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminari]],
==Cimze tähtsus==
16. rida:
Cimze seminaril oli kujundav osa [[Eesti ajalugu#Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg|rahvusliku ärkamise ajal]] [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]. Tema käe all said õpetust ja kasvatust esimesed eesti [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelased [[Carl Robert Jakobson]], [[Ado Grenzstein]], [[Anton Jürgenstein]], [[Joosep Kapp]], [[Aleksander Kunileid]], [[Aleksander Läte]] ja teised.
Jānis Cimzet peetakse [[Baltimaad]]e [[koorilaul]]utraditsiooni peamiseks rajajaks ja [[1869]]. aastal [[Tartu]]s peetud [[I üldlaulupidu|esimese eesti üldlaulupeo]] üheks isaks.<ref>[http://istorik.org/?p=844 Alo Põldmäe. Cimze seminar – Eesti I üldlaulupeo taimelava] istorik.org Kasutatud 6.09.2012.</ref> Laulupeo järel kirjutas [[Johann Voldemar Jannsen]]
{{tsitaat2|''/…/ Küssib nüüd kegi, kelle abbi läbbi meie piddolaul ni hästi korda läinud, siis on meie kohhus tunnistada: se olli võimalik meie vahva köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite-läbbi, kes ennamist Valga seminaris tubli Direktor Zimse juhhatuse al seks on õppetatud ja kasvatud sanud. Seal on meie laulojuhhatajate taime-labba, kus neid meie rahva kassuks kasvatud ja pärrast ammetisse istutatud.''|}}
28. rida:
*Peterson C., Bach J., Inselberg E. ''Das ritterschaftliche Parochiallehrer-Seminar in Walk, seine Lehrer und Zöglinge 1839–1890''. – Riga, 1898.
[[Kategooria:
[[Kategooria:
[[Kategooria:
[[Kategooria:Sündinud 1814]]
[[Kategooria:Surnud 1881]]
| |||