Voltherilased: erinevus redaktsioonide vahel

Voltherilaste seas on nii üksikelulisi kui ka ühiselulisi liike. [[Ühiselulised voltherilased]] elavad kolooniates, neil on viljakas emane ehk emaherilane ja rohkem või vähem viljatud emased ehk tööherilased, nad ehitavad paberitaolisest massist (läbimälutud ja süljega immutatud puidust <ref>[https://www.ents.ee/ents.php?artikkel=herilased&art=ENC-10164] TEA entsüklopeedia])</ref> pesi. Parasvöötmes elab ühiseluliste herilaste koloonia tavaliselt talve alguseni. Uued emaherilased ja isaherilased sigitatakse suve lõpupoole; pärast kopulatsiooni emaherilased talvituvad pragudes või muudes varjulistes kohtades. Voltherilaste sugukonda kuuluvad peaaegu kõik ühiselulised (sealhulgas [[kärjeherilane|kärjeherilased]] ''[[Polistes fuscatus]]'' ja ''[[Polistes annularis]]'') ning [[täpik-maaherilane]]).Alamsugukonnad ''[[Polistinae]]'' ja [[ühisherilased]] koosnevad ühuselulistest liikidest; alamsugukonnad [[saviherilased]], ''[[Euparagiinae]]'' ja ''[[Masarinae]]'' on üksikelulised; sugukonnas ''[[Stenogastrinae]]'' on mitmesugused vahepealse eluviisiga liigid. Enamik liike on [[saviherilased]], kes ehitavad [[vastne|vastsetele]] [[savi]]st haudekambrikese.

Alamsugukonna ''Polistinae'' herilased ja ühisherilased ei söö saaki otse, vaid mäluvad seda ja annavad vastsetele, kes toodavad aminohapperikast selget vedelikku, millest [[valmik]]ud toituvad. Selle koostis on liigiti erinev.<ref> Hunt, J. H.; I. Baker; H. G. Baker. (1982). Similarity of amino acids in nectar and larval saliva: the nutritional basis for trophallaxis in social wasps. ''Evolution'' 36: 1318-1322</ref>