Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
123. rida:
[[1570]]. aastal puhkes [[Kahekümneviieaastane sõda|sõda]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud [[Johan III]] saadikud vangistada. Liivimaal üritas Moskva tsaaririik rajada endast [[vasall]]isõltuvuses [[Liivimaa kuningriik]]i keskusega [[Põltsamaa]]l, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupoja tütre Marija talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 1570–[[1571|71]] Vene väega [[Tallinna piiramine (1570–1571)|Tallinna]], kuid löödi tagasi. [[Tartu ajalugu|Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus]], kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud [[küüditamine|küüditati]] Venemaale.
[[1573]]. aastal alustasid vene väed taas pealetungi ja vallutasid [[Paide piiramine (1573)|Paide]], [[1575]] Pärnu, [[1576]] Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola, kus [[Poola kuningas|kuningaks]] oli tõusnud senine [[Transilvaania]] [[vürst]] [[Stefan Bátory]]. [[1577]] toimus suur Tallinna piiramine, kuid vene väed löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis [[Ivo Schenkenberg]]i [[maameeste lipkond]]. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud
[[Rzeczpospolita]]-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]] toimus sõjategevuses pööre, purustati venelaste vägi [[Võnnu lahing (1578)|Võnnu]] lähedal. 1580 vallutasid poola väed [[Pihkva]] ning Rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva.
| |||