Lippe vürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{subst:toimetaA}}{{Lisaviiteid|{{subst:KUUPÄEV}}}} {{Endine riik |nimi = ''Fürstentum Lippe''<br>Lippe vürstkond |lipp = Pilt:Flagge Fürst...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 21. august 2016, kell 18:05

Lippe (hiljem Lippe-Detmold ja siis taas Lippe) oli ajalooline riik Saksamaal, mida valitses Lippe vürstlik perekond. See paiknes Weseri jõe ja Teutoburgi metsa kaguosa vahel.

Fürstentum Lippe
Lippe vürstkond
[[Fail:|125px|ääris]]
[[Fail:|75px]]
Lippe lipp
Lippe vapp
Valitsusvorm vürstkond
Osa Saksa-Rooma riigi osariik
(1123–1806)
Reini Liidu liige
(1806–1813)
Saksa Liidu liige
(1815–1866)
Põhja-Saksa Liidu liige
(1867–1871)
Saksa keisririigi osariik
(1871–1918)
Pealinn Detmold
Riigikeeled alamsaksa keel, läänemurre
Lippe kaart aastal 1918.
Vürstiloss Detmoldis

Ajalugu

 
Erinevate asjade mõisted lippe murrakus võrelduna saksa kirjakeelega.

Selle asutaja, millest sai Lippe vürstkond, oli Bernhard I, kes sai territooriumi kingitusena Saksa-Rooma keisrilt ja Saksa kuningalt Lothar III von Supplinburgilt aastal 1123. Bernhard I omandas tiitli Lippe isand. Bernhardi järglased pärisid ja omandasid mitmeid krahvkondi. Isand Simon V oli esimene Lippe valitseja, kes nimetas ennast krahviks.

Pärast Simon VI surma aastal 1613 jagati vürstkond kolmeks krahvkonnaks; Lippe-Detmoldi sai Simon VII, Lippe-Brake sai Otto ja Lippe-Alverdisseni sai Philipp I. Lippe-Brake krahvkond taasühendati Detmoldi pealiiniga aastal 1709. Perekonna teise haru asutas Jobst Hermann, Simon VII poeg, kes oli Lippe-Biesterfeldi liini asutaja.

Lippe-Detmoldi krahvid said vürstitiitli aastal 1789.

Varsti pärast Saksa keisririigi liikmesriigiks saamist aastal 1871 suri Lippe-Detmoldi liin 20. juulil 1895 välja. See tekitas pärimisvaidluse Schaumburg-Lippe ja Lippe-Biesterfeldi liinide vahel. Vaidlus lahendati keiserliku kohtu poolt Leipzigis aastal 1905, maad läksid Lippe-Biesterfeldi liinile, kellel seniajani ei olnud territoriaalset suveräänsust.

Lippe vürstkond jõudis lõpule 12. novembril 1918 Leopold IV troonilttõukamisega, kui Lippest sai Vaba Riik. Aastal 1947 liideti Lippe Nordrhein-Westfaleni liidumaaga. Vürstiperekond omab veel valdust ja lossi Detmoldis.

Lippe isandad (1123-1528)

  • Bernhard I, isand aastatel 1123-1158 (elas u. 1090–1158)
    • Hermann zur Lippe (suri u. 1160)
      • Hermann I, isand aastatel 1158-1167 (suri aastal 1167)
      • Bernhard II, isand aastatel 1167–1196, loobus troonist kiriku kasuks (elas u. 1140-1224)
        • Hermann II, isand aastatel 1196-1229 (elas aastatel 1175–1229)
          • Bernhard III, isand aastatel 1229-1265 (elas u. 1194–1265)
            • Hermann III, isand Lippstadtis aastatel 1265–1274 (elas u. 1233–1274)
            • Bernhard IV, isand Rhedas aastatel 1265-1275 (elas u. 1230–1275)
              • Simon I, isand aastatel 1273–1344 esialgu vaid Rhedas (elas u. 1261-1344)
                • Simon II, isand aastal 1344 üheskoos vendadega (suri aastal 1344)
                • Bernhard V, isand Rhedas aastatel 1344–1364 (suri aastal 1364)
                • Otto, isand Lemgos aastatel 1344–1360 (suri aastal 1360)
                  • Simon III, isand aastatel 1360–1410 esialgu vaid Lemgos (elas u. 1340-1410)
                    • Bernhard VI, isand aastatel 1410–1415 (elas u. 1370–1415)
                      • Simon IV, isand aastatel 1415–1429 (elas u. 1404-1429)

Aastal 1528 ülendati krahvkonnaks.

Lippe (aastast 1613 Lippe-Detmoldi) krahvid

Aastal 1789 ülendati vürstkonnaks.

Lippe vürst

  • Leopold I, vürst 1789-1802 (elas aastatel 1767–1802)

Lippe-Biesterfeldi liin (vaata esiisa Jobst Hermann ülalpool) jätkas vanema liinina:

  • Ernst II, Lippe-Biesterfeldi krahv 1884-1904 (elas aastatel 1842-1904)
    • Leopold IV, Lippe-Biesterfeldi krahv 1904-1905, Lippe vürst 1905-1949 (elas aastatel 1871-1949), kukutati aastal 1918