Aluliina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Ordu > ordu |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
5. rida:
[[1342]]. aastal [[Liivi ordumeister|Liivi ordumeistri]] [[Burchard von Dreileben]]i ajal [[Liivimaa]] idapiirile [[Adsele|Adsele maakonda]] ehitatud Aluliina [[ordulinnus]] ([[saksa keel|saksa]] ''Marienburg'') oli [[Liivi ordu]] [[Aluliina komtuurkond|Aluliina komtuurkonna]] keskus ja [[Aluliina komtuur|komtuur]]i residents. Samal perioodil ehitati ka stiililt samalaadsed [[Irboska linnus|Irboska]]- ja [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina linnus]] (''Neuhausen''). Aluliina oli üks suuremaid ja tähtsamaid Liivi ordu piirilinnuseid vastu Venemaad. Praegusest Vene-Läti piirist jääb see umbes 30 km kaugusele.
[[File:Alūksne Castle eastern wall cross-section.jpg|thumb|II eeslinnuse idapoolse kaitsemüüri läbilõige.]]▼
==Nimekujud==
[[
▲[[File:Alūksnes viduslaiku pilsdrupas 1826.jpg|thumb|Vaade Aluliina linnusevaremetele edelast 1826.]]
[[Pilt:Alulinna linnus, Marienburgas pils.JPG|pisi|Aluliina eeslinnuse välismüür torniga, 2008. a.<ref>Pilt Läti vikist, autor Jānis U., Ievas Upenieces foto</ref>]]▼
* 1413 – Marienburg
* 1420 – Marienborch
29. rida ⟶ 25. rida:
Lätlaste arvates asus Aluliina järve kaldal latgalite muinaslinnus ''Olistes''.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php</ref> Hilisem nimi tuleneb lätikeelsest sõnast "olūksna", mis tähendab allikat metsas.<ref>http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%BB%D1%83%D0%BA%D1%81%D0%BD%D0%B5</ref>
Alulinnast on teada 20 piirkonnakomtuuri ([[Aluliina komtuur]]). [[Löwis of
==Ajalugu==
===Linnuse tekkimisest XV sajandi lõpuni===
[[Pilt:Alūksne Castle southern wall inside.jpg|pisi|II eeslinnuse edelapoolse ringmüüri sisekülg.]]▼
[[File:Alūksne Castle northern wall outside.jpg|thumb|I eeslinnuse põhjapoolse kaitsemüüri väliskülg.]]▼
[[1224]], kui sakslased allutasid omale läänemeresoome ja läti segarahvastikuga [[Adsele|Atsele]] maakonna, sai [[Mõõgavendade ordu]] omale maa keskosa – Atsele ja Aluliina piirkonna, Riia piiskop lõunapoolsed [[Purnava]], [[Bērzene]], [[Abelene]] ja [[Abrene]] piirkonna.<ref>http://lv.wikipedia.org/wiki/Al%C5%ABksne</ref> Põhjapoolse osa sai oma valdusse hiljem [[Tartu piiskop]].
48. rida ⟶ 41. rida:
[[1349]], pärast seda kui komtuuriks oli saanud [[Gerlach von Haren]],<ref>http://et.wikipedia.org/wiki/Aluliina_komtuur</ref> toodi ka konvent Atsele linnusest Aluliina üle. Ilmselt pidi selleks ajaks olema valminud vähemalt [[konvent|konvendihoone]] I järk.
[[
[[1360]] valiti Liivi Ordu meistriks kunagine üks esimesi Aluliina komtuure, "türanni" kuulsusega [[Arnold von Vietinghoff]].<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 135.</ref> Piirilinnuse tähtsust näitab see, et edaspidi valiti ordumeistriks ja maamarssaliks mitmeid [[Aluliina komtuur]]e.
67. rida ⟶ 60. rida:
===XVI sajandi algusest orduriigi lõpuni===
▲[[File:Bm05070am.jpg|thumb|Vaade Aluliinale 1791, järvesaarel on näha linnusevaremed.]]
[[File:BM09088Am.jpg|thumb|Linnusevaremete ja nende asukoha plaan XVIII sajandi lõpust. Brotze.]]
84. rida ⟶ 75. rida:
[[File:Alūksne Castle 1661.jpeg|thumb|Vaade linnusele loodest 1661. aastal. Storno joonistus Meierbergi reisi ajal]]
[[File:Aluksnes pils 17.gs.jpg|thumb|Aluliina linnuse kujutis XVII sajandist. (Jürgen Helms, 1628–1643). Kujutatud on eeslinnuste ringmüüri. Läti Akadeemiline Raamatukogu, [[Johann Christoph Brotze]] kollektsioon]]
[[File:Alūksne Castle plan.jpeg|thumb|Löwis of Menari joonistatud linnuse plaan]]▼
[[1582]], pärast venelaste väljalöömist maalt määras Poola kuningas [[Stefan Bathory]] Aluliina, [[Kulna]] (Gulbene) ja [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää]] [[staarost]]iks kuningliku kindralkomissari Liivimaal [[Stanisław Pękosławski]].<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 251</ref> Liivimaa ühendati Poola–Leeduga ([[Rzeczpospolita]]).
1582 koostas [[paavst]]i [[Gregorius XIII]] [[legaat]] [[Põhja-Euroopa]]s [[jesuiit]] [[Antonio Possevino]], kes oli juhtinud ka Poola ja [[Venemaa]] vahelise [[Jam Zapolski vaherahu]] sõlmimist, ilmselt paavsti ülesandel Liivimaa linnade ja kindluste kaardi, kus iga linnus oli kujutatud oma kordumatu silueti ja vastavalt tähtsusele ka suurusega. Aluliina on kujutatud viie torniga järvesaarel olevana ja keskmisest suuremana. Saksakeelsele nimele on lisatud ka nimekuju ''Alsist''.<ref>"Rakvere linnuse ajalugu I aastatuhandest XX sajandini.", Oliver Pagel, Odette Kirss, SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2008, lk 71, 73, ISBN 978-9985-62-622-1</ref>
104. rida ⟶ 94. rida:
[[1656]]–[[1658]] valdasid linnust järjekordse Vene–Rootsi sõja ajal Vene väed.<ref>http://www.bernievancastle.de/index.php?option=com_content&view=article&id=1119</ref> Venelased kasutasid seda linnust ka sõjas Poola–Leedu vastu.
1658. aasta detsembris [[Vallisaare vaherahu]]ga venelaste ja rootslaste vahel jäid venelastele kõik nende vallutatud kindlused ja linnad: Koknese, Vastseliina, Tartu, Aluliina, Antsla, Vasknarva, Vana-Väina, Räisaku, Lutsi ja Vilaka.<ref>http://offtop.ru/castles/v1_24838__.php</ref>
125. rida ⟶ 116. rida:
===Linnus tsaariajal ja hiljem===
[[File:BM09093Am.jpg|thumb|Vaade Aluliina linnusevaremetele edelast XIX sajandi keskel. Konvendihoone põhjasein on veel päris kõrgelt säilinud ja üsna sarnane Viljandi omaga.]]▼
[[File:BM01016Am.jpg|thumb|Ooberst Johnstouni hauakivi ja vaade Aluliina linnusevaremetele 1772. aastal.]]
143. rida ⟶ 131. rida:
==Ehitus==
▲[[File:BM09093Am.jpg|thumb|left|Vaade Aluliina linnusevaremetele edelast XIX sajandi keskel. Konvendihoone põhjasein on veel päris kõrgelt säilinud ja üsna sarnane [[Viljandi ordulinnus|Viljandi]] omaga.]]
[[File:BM09227Am.jpg|thumb|left|Alumisel pildil linnusevaremed 1805.]]
[[File:Alūksne Castle convent building wall.jpg|thumb|Konvendihoone välismüüri säilinud varemed.]] ▼
[[File:.Alūksne Castle SW tower inside.jpg|thumb|.II eeslinnuses asuv nelinurkne (lõunapoolne) edelatorn.]]▼
[[File:Alūksne Castle SE tower inside.jpg|thumb|II eeslinnuses asuv ümmargune kagutorn seestpoolt.]]▼
[[File:Alūksne Castle northern wall cross-section.jpg|thumb|I eeslinnuse põhjapoolse kaitsemüüri läbilõige.]]▼
See kaheksa torni ja kuni 1,85 m paksuste müüridega Aluliina ordulinnus oli üks esimesi kivilinnuseid, mis kanti kunagi läti rahvuslike kultuuripärandiobjektide nimekirja.<ref>[http://www.letonika.lv/groups/default.aspx?cid=991930&r=1101173&lid=991930&q=Ergli&h=1887, Letonika]</ref>
Aluliina ordulinnus moodustas koos Riia Peapiiskopkonna Vilaka ja Tartu Piiskopkonna [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina]] ja [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää linnusega]] Vana–Liivimaa äärmise, esimese kaitseliini Pihkva ja Novgorodi suunalt tuleva rünnaku vastu. Tugevamad neist on olnud keskse asetusega Aluliina ja Vastseliina linnus. Linnuse tugevust näitasid mitmed edukad kaitsmised piiramiste ja rünnakute vastu XVI sajandil. Aluliinast päripäeva, kagusse jääva ja samuti järvesaarel asuva piiskopliku Vilakani on otsejoones vahemaa 45 km (u 6,5 miili), vasakule tiivale, põhjakirdes asuva Vastseliinani 35 km (5 miili) ja põhjas asuva Kirumpääni 47 km (u 6,5 miili). Teise kaitseliini linnustest on Kulna (Gulbene) piiskopilinnuseni otsesuunas Aluliinast 35 km ja Atsele ordulinnuseni 41 km. Ilmselt on nende ühtlaste vahemaade puhul arvestatud ratsahobuse normaalse päevateekonna pikkusega. Väiksemate linnuste olemasolust I ja II kaitseliini pealinnuste vahel mingeid andmeid pole praegu teada.
===Pealinnus===
158. rida ⟶ 142. rida:
Linnus kogupindalaga u 80*180 m asetses Aluliina järve 9,9 [[Hektar|ha]] saare edelaküljel ja kujutas endast ehitusstiililt kahe eeslinnuse kaitse all olevat konvendihoonet, mis esindas orduarhitektuuri nn rikkaliku stiili.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. Lk 431</ref>
Aluliina konvendihoone oli kujult sarnane [[Viljandi ordulinnus|Viljandi omaga]]: hooneploki moodustasid sama pikad tiivad, mis ei olnud aga enam nii rangelt suletud, nagu varasema aja konvendihoonetel. Nurgatorn flankeeris sama tugevalt, nagu Viljandiski; ainult siin viitas see fakt linnuse rajamisajale.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. Lk 148</ref> Ka linnuse kabel ja sissepääs konvendihoonesse on asetsenud sarnaselt Viljandi omaga.<ref>Löwis of Menar</ref>
===Eeslinnused===
173. rida ⟶ 157. rida:
==Praegune seisukord==
[[File:Alūksne Castle northern wall inside.jpg|thumb|I eeslinnuse põhjapoolse kaitsemüüri sisekülg.]]▼
[[File:Alūksne Castle eastern wall SE tower.jpg|thumb|II eeslinnuse kagutorniga idamüür.]]▼
Säilinud on osaliselt ja umbes pooles kõrguses eeslinnuste maakividest kaitsemüür ja samuti pooles kõrguses mõned torniseinad. Konvendihoonest on alles mõned tellistest laotud saarepoolse välisseina varemed. Kuna konvendihoone oli ehitatud telliskividest, siis tassiti see esmalt kohalike poolt Aluliina majade ehitamiseks laiali.
Tänapäeval on linnuses vabaõhulava 3000 pealtvaatajale. Kui keskajal ja hiljemgi ühendas saart ja maismaa järvekallast sild loodest, siis tänapäeval viib ühendustee saarelt lõuna suunas üle järvesopi otse Aluliina kesklinna.<ref>Latvijas autocelu atlants, 1 : 20 000, SIA "Karšu izdevnieciba Jāna Sēta", 2005, Stabu iela 119, Riga, ISBN 9984-07-411-0, lk. 90</ref>
<gallery>
▲
▲
▲
▲
▲
▲
▲
▲
Alūksne Castle, 2013, 1.jpg
Alūksne Linnuse varemed 02.JPG|Linnusevaremetesse rajatud laululava
Alūksne Castle, 2013, 2.jpg
Alūksne Castle, 2013, 4.jpg
Alūksne Linnuse varemed 08.JPG
Alūksne Linnuse varemed 11.JPG
</gallery>
==Vaata ka==
| |||