Lydia Koidula tänav (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Hooned |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Lydia Koidula tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s [[Kadriorg|Kadriorus]].<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref>
'''Lydia Koidula tänav''' asub [[Tallinn|Tallinnas]] [[Kesklinna linnaosa]]s [[Kadriorg|Kadriorus]].<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Tänav algab [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteelt]], ületab [[Jaan Poska tänav|Poska tänava]] ja lõpeb ristumisel [[Mäekalda tänav|Mäekalda tänavaga]]. Tänav tekkis arvatavasti seoses Kadrioru lossiparki uute hoonete rajamisega 1750. aastatel.<ref>Kadrioru pargi ca 1750.aastast pärineval plaanil tänavat veel märgitud ei ole (vt. Mai Lumiste. Lossi ja pargi rajamine. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 23. </ref> 1752.a Kadrioru lossi arhitekti kohale asunud puusepp- ja ehitusmeister Johann Georg Teichert (1704–73) rajas paljude teiste uute hoonete kõrval pargi territooriumile endale väikese elamu õue ja aiaga (praeguse maja nr 34 kohal). Maja juurde rajati praeguse Weizenbergi tänavaga paralleelne tee. 18. sajandi keskel asusid aga Kadrioru kaguosas ka kaks eravaldust. Praeguse Koidula tänava Lasnamäe-poolses otsas lõikus [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] alasse riskülikukujuline võõras maatükk – doktor Niebergi lesele kuulunud erakrunt ning sellest läänes hilisem Frese kinnistu. Teicherti maja juures olevat teed pikendati nähtavasti ka nende kruntideni. 1780.a ehitas Tallinna kaupmees Christian Frese oma krundile suure hoone, kuhu rajas sitsivabriku.<ref>K. Müürisepp, G. Vilbaste. Kadriorg. Tallinn, 1966, lk 30. </ref> Kahekorruseline, varaklassitsistlikus stiilis kivimaja on osaliselt ümberehitatuna säilinud tänini (maja nr 23).<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60. </ref> Ca 1783.a arhitekt [[Johann Schultz]]<nowiki/>i koostatud Kadrioru lossi plaanil on Frese majani kulgenud tee juba peale märgitud.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park Peeter I järglaste ajal 18. sajandil. – Kadriorg. Loss ja Park. Tallinn: Valgus, lk 46.</ref> 19. sajandi alguseks oli pargi vana ida-lääne-suunalise allee jätkuna tekkinud praegune Koidula tänav. Kuna Kadrioru alevisse lubati nüüd elama ka neid isikuid, kes ei olnud lossi teenistuses, levis alevi hoonestus seoses elanikkonna kasvuga ka selle tänava algusse ja lossipargi alalegi. Sinna rajatud kinnistud oli suhteliselt pikad ja kitsad ning elamute fassaadid olid pööratud lossi poole.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60</ref> Vanemast hoonestusest pole aga midagi säilinud, sest 5. augustil 1834.a alevis puhkenud suure tulekahjuga hävis paarkümmend hoonet. 19. sajandi keskpaiku sai Tallinnast tähtis suvituspealinn. Suvilaid hakati ehitama nii Kadrioru lähedusse Narva maantee äärde kui ka otse Kadrioru alale Lasnamäe paekalda jalamil.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 64.</ref> Valdav osa Koidula tänava hoonestusest Kadrioru pargi loodepiirist kuni Narva maanteeni on rajatud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel. ▼
Tänav algab [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteelt]], ületab [[Jaan Poska tänav|Poska tänava]] ja lõpeb ristumisel [[Mäekalda tänav|Mäekalda tänavaga]].
▲
19. sajandi alguseks oli pargi vana ida-lääne-suunalise allee jätkuna tekkinud praegune Koidula tänav. Et [[Kadrioru alev]]isse lubati nüüd elama ka isikuid, kes ei olnud lossi teenistuses, levis alevi hoonestus seoses elanikkonna kasvuga ka selle tänava algusse ja lossipargi alalegi. Sinna rajatud kinnistud oli suhteliselt pikad ja kitsad ning elamute fassaadid olid pööratud lossi poole.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60</ref> Sealsest vanemast hoonestusest pole aga midagi säilinud, sest 5. augustil 1834 alevis puhkenud suure tulekahjuga hävis paarkümmend hoonet.
19. sajandi keskpaiku sai Tallinnast tähtis suvituspealinn. Suvilaid hakati ehitama nii Kadrioru lähedusse [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] äärde kui ka otse Kadrioru alale [[Lasnamäe paekallas|Lasnamäe paekalda]] jalamil.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 64.</ref>
Valdav osa Koidula tänava hoonestusest Kadrioru pargi loodepiirist kuni Narva maanteeni on rajatud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel.
==Hooned==
11. rida ⟶ 21. rida:
1936–1937.a rajati Lastepark koos peahoonega (maja 21c), mille projekteerisid arhitektid [[Alar Kotli]] ja Villem Seidra. Oma aja kohta väga uuendusliku laste vaba aja kompleksi rajas Riigiparkide Valitsus, mille juhatajaks oli toonase riigivanema Konstantin Pätsi vend Peeter Päts. Eesti Spordi Keskliidu eestvedamisel said lapsed siin asjatundlike juhendajate käe all sisukalt vaba aega veeta. Peahoone ees asunud basseinides viidi läbi ujumistreeninguid, mänguväljakutel tegeldi pallimängude ning rütmikaga. Lisaks said lapsed osaleda laulutundides ning õppida tundma loodust ja kodumaa ajalugu. Aeg-ajalt võeti ette matkasid Tallinna lähiümbrusse. Peahoone suures einelauasaalis oli üles seatud hinnaline kinoaparatuur. Hoones paiknesid veel riietus- ja pesemisruumid, mängude ja spordivahendite panipaigad, töökabinetid ning ametikorterid. Nõukogude ajal kasutas siinseid ruume spordikool. Jalgrattasõit, ujumine, pallimängud, iluvõimlemine, suusatamine – see on vaid väike loetelu aladest, mida lapsed siin läbi aegade on harrastanud. Aastatel 1953–1962 asus selles majas ka Tallinna Linna Mererajooni TSN TK IV Raamatukogu, mille käsutuses oli väike, vaid 14 m² suurune tuba. Hoone oli Reet Kriegeri 1978. aastal loodud legendaarse sporttantsuklubi “Palestra” kauaaegne treeningupaik .Aja jooksul Lastepargi rajatised amortiseerusid. Kõrvalhooned, basseinid ja tribüünid lammutati. Kaalumisel oli ka peahoone lammutamine. Õnneks võeti suure miljöö- ja arhitektuuriväärtusega hoone siiski 2003. aastal muinsuskaitse alla. 2007. aastal alustati Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti toetusel hoone renoveerimist. 25. septembril 2009. aastal avati siin Tallinna Linnamuuseumi uus filiaal, Muuseum Miia-Milla-Manda. Alates 15.juunist 2014 on muuseumi uus nimi Kadrioru lastemuuseum Miiamilla.<ref>http://linnamuuseum.ee/miiamilla/muuseumist/maja-ajalugu/</ref>
===Koidula 23===
1780. aastal ehitas Tallinna kaupmees [[Christian Frese]] oma krundile suure hoone, kuhu rajas sitsivabriku.<ref>K. Müürisepp, G. Vilbaste. ''Kadriorg''. Tallinn, 1966, lk 30. </ref> Kahekorruseline, varaklassitsistlikus stiilis kivimaja on osaliselt ümberehitatuna säilinud tänini (maja nr 23).<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60. </ref>
==Galerii==
21. rida ⟶ 35. rida:
Pilt:Kadrioru lastepargi paviljon.jpg|Koidula 21c, lastepargi paviljon
Pilt:Kadrioru Lastepargi paviljon..jpg|Koidula 21c, lastepargi paviljon
▲Pilt:Koidula_23.jpg|Koidula 23, 2012. aastal
</gallery>
| |||