Lydia Koidula tänav (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viide
kirjavead
1. rida:
'''Lydia Koidula tänav''' asub [[Tallinn|Tallinnas]] [[Kesklinna linnaosa]]s [[Kadriorg|Kadriorus]].<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Tänav algab [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteelt]], ületab [[Jaan Poska tänav|Poska tänava]] ja lõpeb ristumisel [[Mäekalda tänav|Mäekalda tänavaga]]. Tänav tekkis arvatavasti seoses Kadrioru lossiparki uute hoonete rajamisega 1750. aastatel.<ref>Kadrioru pargi ca 1750.aastast pärineval plaanil tänavat veel märgitud ei ole (vt. Mai Lumiste. Lossi ja pargi rajamine. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 23. </ref> 1752.a Kadrioru lossi arhitekti kohale asunud puusepp- ja ehitusmeister Johann Georg Teichert (1704–73) rajas paljude teiste uute hoonete kõrval pargi territooriumile endale väikese elamu õue ja aiaga (praeguse maja nr 34 kohal). Maja juurde rajati praeguse Weizenbergi tänavaga paralleelne tee. 18. sajandi keskel asusid aga Kadrioru kaguosas ka kaks eravaldust. Praeguse Koidula tänava Lasnamäe-poolses otsas lõikus [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] alasse riskülikukujuline võõras maatükk – doktor Niebergi lesele kuulunud erakrunt ning sellest läänes hilisemahilisem Frese kinnistu. Teicherti maja juures olevat teed pikendati nähtavasti ka nende kruntideni. 1780.a ehitas Tallinna kaupmees Christian FreseleFrese oma krundile suure hoone, kuhu rajas sitsivabriku.<ref>K. Müürisepp, G. Vilbaste. Kadriorg. Tallinn, 1966, lk 30. </ref> Kahekorruseline, varaklassitsistlikus stiilis kivimaja on osaliselt ümberehitatuna säilinud tänini (maja nr 23).<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60. </ref> Ca 1783.aastala arhitekt [[Johann Schultz]]<nowiki/>i koostatud Kadrioru lossi plaanil on Frese majani kulgenud tee juba peale märgitud.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park Peeter I järglaste ajal 18. sajandil. – Kadriorg. Loss ja Park. Tallinn: Valgus, lk 46.</ref> 19. sajandi alguseks oli pargi vana ida-lääne-suunalise allee jätkuna tekkinud praegune Koidula tänav. Kuna Kadrioru alevisse lubati nüüd elama ka neid isikuid, kes ei olnud lossi teenistuses, levis alevi hoonestus seoses elanikkonna kasvuga ka selle tänava algusse ja lossipargi alalegi. Sinna rajatud kinnistud oli suhteliselt pikad ja kitsad ning elamute fassaadid olid pööratud lossi poole.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60</ref> Vanemast hoonestusest pole aga midagi säilinud, sest 5. augustil 1834.a alevis puhkenud suure tulekahjuga hävis paarkümmend hoonet. 19. sajandi keskpaiku sai Tallinnast tähtis suvituspealinn. Suvilaid hakati ehitama nii Kadrioru lähedusse Narva maantee äärde kui ka otse Kadrioru alale Lasnamäe paekalda jalamil.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 64.</ref> Valdav osa Koidula tänava hoonestusest Kadrioru pargi loodepiirist kuni Narva maanteeni on rajatud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel.
 
==Hooned==