Lydia Koidula tänav (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viide |
lisatud tekst |
||
1. rida:
'''Lydia Koidula tänav''' asub [[Tallinn|Tallinnas]] [[Kesklinna linnaosa]]s [[Kadriorg|Kadriorus]].<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Tänav algab [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteelt]], ületab [[Jaan Poska tänav|Poska tänava]] ja lõpeb ristumisel [[Mäekalda tänav|Mäekalda tänavaga]]. Tänav tekkis arvatavasti seoses Kadrioru lossiparki uute hoonete rajamisega 1750. aastatel.<ref>Kadrioru pargi ca 1750.aastast pärineval plaanil tänavat veel märgitud ei ole (vt. Mai Lumiste. Lossi ja pargi rajamine. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 23. </ref> 1752.a Kadrioru lossi arhitekti kohale asunud puusepp- ja ehitusmeister Johann Georg Teichert (1704–73) rajas paljude teiste uute hoonete kõrval pargi territooriumile endale väikese elamu õue ja aiaga (praeguse maja nr 34 kohal). Maja juurde rajati praeguse Weizenbergi tänavaga paralleelne tee. 18. sajandi keskel asusid aga Kadrioru kaguosas ka kaks eravaldust. Praeguse Koidula tänava Lasnamäe-poolses otsas lõikus [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] alasse riskülikukujuline võõras maatükk – doktor Niebergi lesele kuulunud erakrunt ning sellest läänes hilisema Frese kinnistu. Teicherti maja juures olevat teed pikendati nähtavasti ka nende kruntideni. 1780.a ehitas Tallinna kaupmees Christian Fresele oma krundile suure hoone, kuhu rajas sitsivabriku.<ref>K. Müürisepp, G. Vilbaste. Kadriorg. Tallinn, 1966, lk 30. </ref> Kahekorruseline, varaklassitsistlikus stiilis kivimaja on osaliselt ümberehitatuna säilinud tänini (maja nr 23).<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60. </ref> Ca 1783.aastal arhitekt [[Johann Schultz]]<nowiki/>i koostatud Kadrioru lossi plaanil on Frese majani kulgenud tee juba peale märgitud.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park Peeter I järglaste ajal 18. sajandil. – Kadriorg. Loss ja Park. Tallinn: Valgus, lk 46.</ref> 19. sajandi alguseks oli pargi vana ida-lääne-suunalise allee jätkuna tekkinud praegune Koidula tänav. Kuna Kadrioru alevisse lubati nüüd elama ka neid isikuid, kes ei olnud lossi teenistuses, levis alevi hoonestus seoses elanikkonna kasvuga ka selle tänava algusse ja lossipargi alalegi. Sinna rajatud kinnistud oli suhteliselt pikad ja kitsad ning elamute fassaadid olid pööratud lossi poole. Vanemast hoonestusest pole aga midagi säilinud, sest 5. augustil 1834.a alevis puhkenud suure tulekahjuga hävis paarkümmend hoonet. 19. sajandi keskpaiku sai Tallinnast
==Hooned==
Koidula tänava vanimaks hooneks on eelnimetatud endine Frese sitsivabrik (praegune maja nr 23). Hoone algne sisekujundus on täielikult ja plaanilahenduski osaliselt hävinud. Ka välisarhitektuuri on moonutanud näotu tuulekoda rokokoostiilis ukse ees ja teised juurde- ja ümberehitused. Ansambli kunagistest kõrvalhoonetest on vähesel määral säilinud vaid pikk paekivist võlvitud jääkelder varakul esiplaanil ning osaliselt üks väiksem kivist majapidamishoone krundi sügavuses. Ülejäänud kõrvalhooned, samuti peahoone taga asunud tiik, on aja jooksul likvideeritud. 19. sajandi algul läks kinnistu koos kõigi hoonetega Kubermanguvalitsuse Ehituskomitee valdusse. 19. sajandi keskpaiku paiknes siin Mereväeinseneride Komando. 1863.a läks kinnistu vaesestunud aadlisoost vanapiigade Püha Maarja varjupaigale, mis tegutses 1938. aastani, mis peahoone anti Riigiparkide Valitsuse käsutusse.<ref>Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60 ja 68.</ref> Pärast Teist maailmasõda töötasid majas koolid, viimati Tallinna Kadrioru põhikool ja kuni 2012.aastani Tallinnas Vene muuseum. Praegu on maja kasutuseta ja seisukord halveneb iga aastaga.
1833. aastal oli ca 1752.a valminud Kadrioru lossiarhitekti-ülevaataja (hiljem lossivalitseja) elamu täielikult lagunenud tiibhoone tõttu kuulutatud kasutamiskõlbmatuks. Ajavahemikul 1834–ca 1850 rajati samale kohale uus lossivalitseja ehk kastellaani maja (praegune maja nr 34), mis on tänaseni säilinud. Elamu koosneb pea- ja kahest kõrvalhoonest. Lossivalitseja uus elamukompleks, mis on Kadrioru lossi kõrvalhooneist hiliseim, koosneb kolmest fassaadidega praeguse Rohelise aasa poole pööratud puumajast: kahekorruselisest peahoonest ja selle külgedele pisut taanduvatena paigutatud ühekorruselistest tiibadest. Vasakpoolne neist oli määratud aednikule, parempoolne teenijaskonnale. 1860. aastatel lisati peahoone lossipoolsele külgfassaadile väike juurdeehitis. 1925.a lubas Eesti riik 60. juubelit tähistavale kirjanik Eduard Vildele tema teenete eest riigi iseseisvuse loomisel maja koos aiamaaga. Riigile kuuluvas majas Koidula 34 anti 1927.a pärast remonti kunstniku käsutusse üks möbleeritud korter, kus kirjanik elas oma surmani 1933.a. Tänapäeval asub majas Tallinna Linnamuuseumi Eduard Vilde majamuuseum.
A
1. juunil 1953 avati Kadrioru Noortepargi suvemajas Koidula tänav 21 raamatukogu, mida tollal nimetati Tallinna Linna Mererajooni TSN TK IV Raamatukoguks. [[Paviljon]], mille autor oli arhitekt [[Villem Seidra]], ehitati aastail 1936–1937 [[Alar Kotli]] projekteeritud lasteparki Kadriorus. 1962. aastal sai raamatukogu uued suuremad ruumid Koidula tänav 3 asuva maja keldriruumides.<ref>[http://www.keskraamatukogu.ee/index.php?id=13422 Tallinna Keskraamatukogu]</ref> 2007. aastal alustati Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti toetusel hoone renoveerimist. 25. septembril 2009 avati seal Tallinna Linnamuuseumi uus filiaal, [[Muuseum Miia-Milla-Manda]].
| |||