Poola Teises maailmasõjas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
35. rida:
1. septembril 1939 marssis [[Wehrmacht]] ilma eelneva sõjakuulutuseta II Poola Vabariigi lääneossa. Vastloodud [[Slovaki vabariik (1939-1945)|Slovaki vabariigi]] [[Slovakkia sissetung Poolasse (1939)|väed tungisid]] Poola lõunaossa.
 
Vastavalt Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingule 23. augustist 1939 (nn ''[[Molotovi-Ribbentropi pakt]]''), mille järgi Ida-Poola kuulus Nõukogude mõjusfääri, marssis [[17. september|17. septembril]] Ida-Poolasse sisse Punaarmee.
 
3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia vastavalt oma lepingutele Poolaga Saksamaale sõja. Peale lühikest Prantsuse vägede sissetungi Saarimaale, kust peagi tagasi tõmbuti, ei järgnenud sõjakuulutusele reaalset tegevust, mis oleks Poolale ka leevendust toonud. Nõukogude Liidule sõda ei kuulutatud.
 
Poola vastu korraldatud sõjaline kampaania lõppes [[6. oktoober|6. oktoobril]] viimaste Poola väeosade kapitulatsiooniga. Poola valitsus põgenes eksiili. Poola väeosad lääneliitlaste või Nõukogude Liidu alluvuses jätkasid Saksamaa vastu võitlemist kuni 1945. aastani.
 
3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia vastavalt oma lepingutele Poolaga Saksamaale sõja. Peale lühikest Prantsuse vägede sissetungi Saarimaale, kust peagi tagasi tõmbuti, ei järgnenud sõjakuulutusele reaalset tegevust, mis oleks Poolale ka leevendust toonud. Nõukogude Liidule sõda ei kuulutatud.
 
[[Saksa okupatsioon Poolas (1939–1945)|Saksa okupatsioon]]i ajal (1939–1945) olid Saksa julgeolekupolitsei ning julgeolekuteenistuse eriüksused (''Einsatzgruppen der Sicherheitspolizei und des Sicherheitsdienst'' ) ja Nõukogude poliitiline politsei (NKVD) tegevad kogu Poola territooriumil poolakate ja juutide hukkamisel ja deporteerimisel.
 
 
==1939==