Erinevus lehekülje "Rahvarinne" redaktsioonide vahel

Lisatud 65 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Rahvarinde peakontori mälestustahvel Uus tn 28 hoonel Tallinnas, 8. august 2011.jpg|thumb|Tallinnas, majas [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]] 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal.]]
 
'''Rahvarinne''', ametliku nimetusega '''Rahvarinne Perestroika Toetuseks''', hiljem '''Eestimaa Rahvarinne''' (ERR), oli [[kodanikualgatus]]ega{{lisa viide}} sündinud [[poliitiline liikumine]], [[perestroika]]aja suurim massiliikumine [[Eesti]]s.
 
Rahvarinde esialgne eesmärk oli [[Eesti NSV]] kui [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] suurem iseseisvus [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus, [[IME]] ja selle rakendamine.
 
[[18. märts]]il [[1990]] toimusidtoimunud [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] valimised,valimistel kussai Rahvarinne sai 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said selles 45 kohta 105-st. [[Edgar Savisaar]] moodustas [[Edgar Savisaare valitsus|valitsuse]] suures osas Rahvarinde liikmetest.
 
[[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1991]] asutati Rahvarinde baasilpõhjal [[Eesti Rahva-keskerakondKeskerakond]], mis hiljem arenes [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaks]].
 
Rahvarinne lõpetas tegevuse [[13. november|13. novembril]] [[1993]].
 
==Algidee==
[[13. aprill]]il [[1988]] [[Eesti Televisioon]]i õhtuses saates "[[Mõtleme veel]]", kus arutati, kuidas rakendada kodanikualgatust, tuli [[Edgar Savisaar]] välja mõttega luua [[perestroika]] toetuseks legaalne [[opositsioon]], demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. [[1. oktoober|1.]]–[[2. oktoober|2. oktoobril]] 1988 peeti [[Tallinna Linnahall]]is Rahvarinde asutamise kongress.
 
Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti kui [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] suurem iseseisvus [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus, [[IME]] ja selle rakendamine.
 
==Asutamiskongress==
 
==Üritused==
1988. aasta oktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttelettevõtmisel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja.
 
[[23. august]]il [[1989]] korraldasid Balti riikide rahvarinded ühise poliitilise massimeeleavalduse, nn [[Balti kett|Balti keti]], et demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet.
 
[[18. märts]]il [[1990]] toimusid [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] valimised, kus Rahvarinne sai 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas [[Edgar Savisaare valitsus|valitsuse]] suures osas Rahvarinde liikmetest.
 
[[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1991]] asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes [[Keskerakond|Keskerakonnaks]].
 
Rahvarinne lõpetas tegevuse [[13. november|13. novembril]] [[1993]].
 
== Rahvarinde olemus ja eesmärgid ==