Redaktsioon: 19. august 2016, kell 09:54 redigeeri 2001:7d0:87ff:6480:9147:fb5f:d8a9:79ed (arutelu) →‎Algidee ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. august 2016, kell 10:19 redigeeri eemalda 2001:7d0:87ff:6480:9147:fb5f:d8a9:79ed (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: [[Pilt:Rahvarinde peakontori mälestustahvel Uus tn 28 hoonel Tallinnas, 8. august 2011.jpg\|thumb\|Tallinnas, majas [[Uus tänav (Tallinn)\|Uus tänav]] 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal.]] '''Rahvarinne''', ametliku nimetusega '''Rahvarinne Perestroika Toetuseks''', hiljem '''Eestimaa Rahvarinne''' (ERR), oli [[kodanikualgatus]]ega{{lisa viide}} sündinud [[poliitiline liikumine]], [[perestroika]]aja suurim massiliikumine [[Eesti]]s. Rahvarinde esialgne eesmärk oli [[Eesti NSV]] kui [[liiduvabariik\|liiduvabariigi]] suurem iseseisvus [[NSV Liit\|NSV Liidu]] koosseisus, [[IME]] ja selle rakendamine.▼ [[18. märts]]il [[1990]] ~~toimusid~~toimunud [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] ~~valimised,~~valimistel ~~kus~~sai Rahvarinne ~~sai~~ 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said selles 45 kohta 105-st. [[Edgar Savisaar]] moodustas [[Edgar Savisaare valitsus\|valitsuse]] suures osas Rahvarinde liikmetest. ▼ [[12. oktoober\|12. oktoobril]] [[1991]] asutati Rahvarinde ~~baasil~~põhjal [[Eesti Rahva-~~keskerakond~~Keskerakond]], mis hiljem arenes [[Eesti Keskerakond\|Eesti Keskerakonnaks]].▼ Rahvarinne lõpetas tegevuse [[13. november\|13. novembril]] [[1993]].▼ ==Algidee== [[13. aprill]]il [[1988]] [[Eesti Televisioon]]i õhtuses saates "[[Mõtleme veel]]", kus arutati, kuidas rakendada kodanikualgatust, tuli [[Edgar Savisaar]] välja mõttega luua [[perestroika]] toetuseks legaalne [[opositsioon]], demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. [[1. oktoober\|1.]]–[[2. oktoober\|2. oktoobril]] 1988 peeti [[Tallinna Linnahall]]is Rahvarinde asutamise kongress. ▲Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti kui [[liiduvabariik\|liiduvabariigi]] suurem iseseisvus [[NSV Liit\|NSV Liidu]] koosseisus, [[IME]] ja selle rakendamine. ==Asutamiskongress== 18. rida ⟶ 24. rida: ==Üritused== 1988. aasta oktoobris-novembris koguti Rahvarinde ~~eestvõttel~~ettevõtmisel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja. [[23. august]]il [[1989]] korraldasid Balti riikide rahvarinded ühise poliitilise massimeeleavalduse, nn [[Balti kett\|Balti keti]], et demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet. ▲[[18. märts]]il [[1990]] toimusid [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] valimised, kus Rahvarinne sai 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas [[Edgar Savisaare valitsus\|valitsuse]] suures osas Rahvarinde liikmetest. ▲[[12. oktoober\|12. oktoobril]] [[1991]] asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes [[Keskerakond\|Keskerakonnaks]]. ▲Rahvarinne lõpetas tegevuse [[13. november\|13. novembril]] [[1993]]. == Rahvarinde olemus ja eesmärgid ==

Rahvarinne: erinevus redaktsioonide vahel