Herman (Aav): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
42. rida:
Rahvuslike meeleolude ja bolševike võimuhaaramise järel Moskva patriarhaadis välja kujunenud olukorra tõttu pöördusid Soome valitsus ja Soome õigeusu piiskopkond detsembris 1922 [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhi]] poole palvega anda Soome piiskopkonnale [[autokefaalia]].
Juulis 1923 osales Herman Aav Soome kiriku esindajana läbirääkimistel [[İstanbul]]is, kus selgus, et autokefaalia ehk täieliku iseseisvuse asemel on patriarh nõus Soome piiskopkonnale andma ainult [[autonoomia]], st sisuliselt sama staatuse, mille
[[7. juuli]]l [[1923]]
Alaliselt saabus piiskop Herman Soome septembris 1923 ja [[13. november|13.]]–[[15. november|15. novembrini]] [[Sortavala]]s toimunud erakorralist kirikukogu, mis ratifitseeris kõik patriarhi otsused, juhatas juba tema. Pärast piiskop Serafimi ametist vabastamist keelenõuete mittetäitmise tõttu [[29. detsember|29. detsembril]] [[1923]] jäi Herman ainsaks tegevpiiskopiks Soome Õigeusu Kirikus ja asus seda faktiliselt juhtima.
54. rida:
Peapiiskop Herman arendas tihedat koostööd Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga – nii toimusid mitmed vastastikused kirikujuhtide visiidid, aastatel [[1937]] ja [[1938]] peeti aga Eesti, Läti ja Soome õigeusu kirikute ühiseid piiskopikonverentse. Soome kirikus korraldati korjandusi Eesti vaimulikukandidaatide ettevalmistamiseks [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas.
Soome keeles on välja antud vähemalt kaheksa
===Kirikutüli Moskva patriarhaadiga===
| |||