Palmse park: erinevus redaktsioonide vahel

 

Pargi pindala on 316,1 hektarit ning park on looduskaitse all aastast [[1971]]. [[Härrastemaja]] koos kõrvalhoonete ja pargiga on [[muinsuskaitse]] all. [[Mõisapark|Mõisapargi]] ja kogu kompleksi omanik on aastast [[2002]] SA [[Virumaa Muuseumid]]. Kogu [[mõisasüda]]me väljaehitamine algas [[1697]]. aastal [[Gustav Christian von der Pahlen]]i ajal. Palmse oli esimene [[mõisaansambel]] Eestis, kus koos hoonetega korrastati park, seda aastail [[1975]]–[[1985]]. Park kujundati algselt prantsuse ehk [[barokk]]stiilis. Ulatuslik pargi ümberkujundamine toimus [[1818]]–[[1840]], kui regulaarne osa muudeti vabakujuliseks ning lisandus suur inglise stiilis metsa ehk hirvepark. Rajati teed, kärestik, kaskaadid, sillad, paviljonid. Park on üks esinduslikumaid inglise stiilis parke Eestis. Peahoone lähemas ümbruses on taastatud regulaarpark. Parkmets muutub mõisast eemaldudes järjest looduslikumaks metsaks. Pargis on rühm rabakivirahne, mis võeti looduskaitse alla juba [[1937]]. aastal. Palmse pargi kujundajateks olid pikaajalised mõisaomanikud von Pahlenid ise. Park on keskmise liigirikkusega ja seal kasvab 61 taksonit puid ja põõsaid, neist 38 võõrliiki. Pargis kasvavad mitmed kaitsealused [[samblik]]ud ja taimed ning elavad [[nahkhiir]]ed. Kohata võib jalgadeta sisalikku-vaskussi. Pargis ja parkmetsas võib kohata pea sadakond linnuliiki, nende seas [[metsis]]t ja ka koguni suuri [[röövlind]]e – [[händkakk]]u, [[herilaseviu]]d ja [[kanakull]]i.