Globaalne soojenemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pusle8 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Global Temperature Anomaly.svg|pisi|Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2015 võrrelduna vahemikuga 1951–1980.]]
 
[[Pilt:6m Sea Level Rise.jpg|pisi|Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit.]]
'''Globaalne soojenemine''' on maapinnalähedase [[atmosfäär]]i ja [[ookean]]ide [[keskmine temperatuur|keskmise temperatuuri]] tõus. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus.
 
1906. ja 2005. aasta vahel on maapinnalähedane õhutemperatuur tõusnud 0,74 º°C (± 0,18 º°C)<ref name="ipcc.ch">[http://www.ipcc.ch/pdf/assessment-report/ar4/wg1/ar4-wg1-spm.pdf IPCC Fourth Assessment Report – Working Group I Report on "The Physical Science Basis", 2007], välja otsitud 15.11.10, 19.05.11.</ref>.
Aastakümme 2000–2009 oli märgatavalt kõrgema mõõdetud temperatuuriga, millele järgnesid 1990ndad, mis olid omakorda soojemad kui 1980ndad<ref name="Noughties">[http://www.metoffice.gov.uk/corporate/pressoffice/2009/pr20091208b.html Metoffice: “Noughties’ confirmed as the warmest decade on record], pressiteade 7. detsembrist 2009.</ref>.
 
Hetkel valitseva [[teaduslik maailmapilt|teadusliku maailmapildi]] järgi on „väga tõenäoliselt“ <ref name="ipcc.ch" /> selle fenomeni põhjuseks loodusliku [[kasvuhooneefekt]]i tugevnemine inimtegevuse tulemusena<ref name="ipcc.ch" /><ref name="climateforcings">[http://www.agu.org/pubs/crossref/2005/2005JD005776.shtml Hansen, J., Mki. Sato, R. Ruedy et al. (2005): ''Efficacy of climate forcing''s, in: Journal of Geophysical Research], 110, D18104.</ref>. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb [[Fossiilkütus|fossiilkütuste]] põletamisest, globaalsest [[metsatustumine|metsatustumisest]] ja [[põllumajandus|põllumajandusest]] ning [[karjandus|karjandusest]]. Nende tegevuste läbi kogunevad [[atmosfäär]]i [[kasvuhoonegaasid]] [[süsihappegaas]] (CO<sub>2</sub>), [[metaan]] ja [[dilämmastikoksiid]] ning nii peegeldub vähem [[soojuskiirgus]]t maapinnalt tagasi [[kosmos]]esse.
<ref name="ipcc.ch" />
<ref name="climateforcings">[http://www.agu.org/pubs/crossref/2005/2005JD005776.shtml Hansen, J., Mki. Sato, R. Ruedy et al. (2005): ''Efficacy of climate forcing''s, in: Journal of Geophysical Research], 110, D18104.</ref>.
Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb [[Fossiilkütus|fossiilkütuste]] põletamisest, globaalsest [[metsatustumine|metsatustumisest]] ja [[põllumajandus|põllumajandusest]] ning [[karjandus|karjandusest]]. Nende tegevuste läbi kogunevad [[atmosfäär]]i [[kasvuhoonegaasid]] [[süsihappegaas]] (CO²), [[metaan]] ja [[dilämmastikoksiid]] ning nii peegeldub vähem [[soojuskiirgus]]t maapinnalt tagasi [[kosmos]]esse.
 
Suurem osa inimese põhjustatud globaalsest soojenemisest on tingitud süsihappegaasi kontsentratsiooni suurenemisest. Tugeva tagasisideprotsessi tõttu on süsihappegaasi otsene mõju ülitõenäoliselt väiksem kui oodatavad, soojenemisest tingitud, globaalsele soojenemisele kaasa aitavad sekundaarefektid.
18. rida ⟶ 16. rida:
Eesti on mõjutatud [[Euroopa Liidu kliimapoliitika]]st, mille eesmärgiks, samamoodi nagu ka ülejäänud rahvusvahelise [[kliimapoliitika]] eesmärgiks on globaalse soojenemise ennetamine ja samas sellega kohandumine.
 
Juhtivaks autoriteediks teadusmaastikul globaalse soojenemise alal on [[IPCC]] (''Intergovernmental Panel on Climate Change''), ehk [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu]], mis korraldab kliimaalaseid diskussioone ja teeb neist kokkuvõtteid. IPCC analüüsid on tänapäevase teadusmaailma seisukohtade aluseks, mis puutub inimtegevuse mõju Maa kliimasüsteemile. Nad on peamiseks allikaks poliitilistes ja teaduslikes aruteludes ning ka käesoleva artikli allikaks. IPCC andmed ja analüüsid põhjustavad oma keskse rolli tõttu ka palju vastuseisu ja lahkarvamusi.
 
==Globaalse soojenemise teadusajalugu==
[[Pilt:Atmospheric CO2 Concentration at Mauna Loa (1958—2016), Wide.png|pisi|Atmosfääri CO<sub>2</sub> sisalduse kasv aastatel 1958–2016 mõõdetuna [[Mauna Loa]] observatooriumis ([[Keelingi kõver]]).]]
 
Aastal 1824 avastas [[Jean Baptiste Joseph Fourier]] kasvuhooneefekti, millele tuginedes [[John Tyndall]]’il õnnestus aastal 1862 mõned selle protsessiga seotud gaasid identifitseerida: eelkõige olid selleks [[veeaur]] ning süsinikdioksiid <ref name="ipcc.ch" />.
Aastal 1896 avaldas [[Svante Arrhenius]] <ref name="arrhenius"> Jaime Wisniak: ''Svante Arrhenius and the Greenhouse Effect'', Indian Journal of Chem Technology 9 (2002) S. 165–173.</ref> omakorda esimesena hüpoteesi, mille kohaselt inimkonna tegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud süsinikdioksiid võiks tõsta maakera atmosfääri temperatuuri <ref name="arrhenius2">[http://www.globalwarmingart.com/images/1/18/Arrhenius.pdf Svante Arrhenius (1896): ''On the Influence of Carbonic Acid in the Air upon the Temperature of the Ground'', in: Philosophical Magazine and Journal of Science], vol. 41, lk 239–276.</ref>. Sellega sai alguse „teadus globaalsest soojenemisest“ oma kitsamas mõttes.
 
Aastal 1896 avaldas [[Svante Arrhenius]] <ref name="arrhenius"> Jaime Wisniak: ''Svante Arrhenius and the Greenhouse Effect'', Indian Journal of Chem Technology 9 (2002) S. 165–173.</ref> omakorda esimesena hüpoteesi, mille kohaselt inimkonna tegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud süsinikdioksiid võiks tõsta maakera atmosfääri temperatuuri <ref name="arrhenius2">[http://www.globalwarmingart.com/images/1/18/Arrhenius.pdf Svante Arrhenius (1896): ''On the Influence of Carbonic Acid in the Air upon the Temperature of the Ground'', in: Philosophical Magazine and Journal of Science], vol. 41, lk 239–276.</ref>. Sellega sai alguse „teadus globaalsest soojenemisest“ oma kitsamas mõttes.
1950. aastate lõpus tõestati esmakordselt, et süsinikdioksiidi määr atmosfääris tõuseb. [[Roger Revelle]]’i initsiatiivil alustas [[Charles Darwin Keeling]] 1958. aastal [[Mauna Loa]] mäel ([[Hawaii saared]], [[Hawaii saar|Hawaii]]) korrapäraseid süsinikdioksiidi mõõtmisi atmosfääris ([[Keelingi kõver]]). [[Gilbert Plass]] kasutas 1956. aastal esmakordselt arvuteid ja märkimisväärselt täpsemaid süsinikdioksiidi [[neeldumisspekter|neeldumisspektreid]], arvutamaks eeldatavat soojenemist. Ta sai kliimatundlikkuse tulemuseks 3,6 ºC.
 
1950. aastate lõpus tõestati esmakordselt, et süsinikdioksiidi määr atmosfääris tõuseb. [[Roger Revelle]]’i initsiatiivil alustas [[Charles Darwin Keeling]] 1958. aastal [[Mauna Loa]] mäel ([[Hawaii saared]], [[Hawaii saar|Hawaii]]) korrapäraseid süsinikdioksiidi mõõtmisi atmosfääris ([[Keelingi kõver]]). [[Gilbert Plass]] kasutas 1956. aastal esmakordselt arvuteid ja märkimisväärselt täpsemaid süsinikdioksiidi [[neeldumisspekter|neeldumisspektreid]], arvutamaks eeldatavat soojenemist. Ta sai kliimatundlikkuse tulemuseks 3,6 º°C.
<ref name="plass">[http://pale.nsdl.org/cac/global_warming/Plass_1956.pdf G.N. Plass (1956) ''The Carbon Dioxide Theory of Climatic Change'', Tellus 8], lk 140–154.</ref>
 
1979. aastal avalikustas [[USA Riiklik Teaduste Akadeemia]] nn. [[Charney-raport]]is tulemused, mille kohaselt süsinikdioksiidi kontsentratsioon on ilma kahtlusteta seotud märkimisväärse kliima soojenemisega. Märgatavaid muutusi võidavat aga alles paari aastakümne pärast oodata, kuna arengud kliimasüsteemis toimivad aeglaselt.<ref name="charneyraport">[http://www.atmos.ucla.edu/~brianpm/download/charney_report.pdf Charney raport], 1979.</ref> Esimesed arvutiprogrammid maailmakliima modelleerimiseks kirjutati 1980. aastate algul.
<ref name="charneyraport">[http://www.atmos.ucla.edu/~brianpm/download/charney_report.pdf Charney raport], 1979.</ref> Esimesed arvutiprogrammid maailmakliima modelleerimiseks kirjutati 1980. aastate algul.
 
== Valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu ==
75. rida ⟶ 73. rida:
 
===Kasvuhoonegaaside kogunemine===
[[Pilt:Evidence CO2.jpg|pisi|CO<sub>2</sub> kontsentratsioon atmosfääris viimase 400 000 aasta jooksul.]]
Üks võimalik põhjus on [[kasvuhoonegaas]]ide üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib [[kasvuhooneefekt]]i.<ref>IPCC, Forth Assesment Report, Working Group I, February, 2007, http://ipcc-wg1.ucar.edu/wg1/wg1-report.html</ref>
 
111. rida ⟶ 110. rida:
*[[Kyōto protokoll]]
*[[Globaalprobleemid]]
*[[Pariisi kliimakokkulepe]]
 
==VälislingidViited==
<references/>
*[http://www.ipcc.ch/ IPCC koduleht]
*[http://ipcc-ddc.cru.uea.ac.uk/ IPCC klimatoloogiline andmebaas]
*[http://www.ncdc.noaa.gov/paleo/paleo.html Andmed ja teave paleoklimatoloogiast]
* Global Warming Science – [http://www.appinsys.com/GlobalWarming] ; [http://www.appinsys.com/globalwarming/SixtyYearCycle.htm]
*[http://www.globalwarming.org/ Globalwarming.org]
*[http://www.sepp.org/ The Science & Environmental Policy Project]
*[http://www.globalwarmingart.com/ Joonised ja graafikud – Global Warming Art]
 
==Kirjandus==
129. rida ⟶ 123. rida:
*Heldur Nestor, 2004. ''Kasvuhoone- ja külmhooneperioodid Maa ajaloos''. Anto Raukase, Heldur Nerstori ja Rein Veskimäe toimetatud kogumikus Maa Universumis. OÜ Reves Grupp, Tallinn, lk. 118–122.
 
==ViitedVälislingid==
*[http://www.ipcc.ch/ IPCC koduleht]
<references/>
*[http://ipcc-ddc.cru.uea.ac.uk/ IPCC klimatoloogiline andmebaas]
*[http://www.ncdc.noaa.gov/paleo/paleo.html Andmed ja teave paleoklimatoloogiast]
* Global Warming Science – [http://www.appinsys.com/GlobalWarming] ; [http://www.appinsys.com/globalwarming/SixtyYearCycle.htm]
*[http://www.globalwarming.org/ Globalwarming.org]
*[http://www.sepp.org/ The Science & Environmental Policy Project]
*[http://www.globalwarmingart.com/ Joonised ja graafikud – Global Warming Art]
 
{{commons|Category:Climatology}}