Aasovi sõjakäigud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
50. rida:
Aasovi sõjakäigud näitasid praktikas suurtükiväe ja sõjalaevastiku tähtsust sõjapidamisel. Tegu on silmapaistva näitega laevastiku ja maaväe koostööst mereäärse kindluse piiramisel.
Sõjakäikude ettevalmistamine tõi välja Peeter I organisatoorsed ja strateegilised võimed. Esimest korda ilmnesid tal oskus teha ebaõnnestumisest järeldusi ning koguda jõudu
See oli Vene riigi sõjaliseks mereriigiks saamise algus.
57. rida:
[[Pilt:Boat Mercury.jpg|thumb|Mälestusmärk Azovi flotilli esimesele laevale Merkuri. Voronež.]]
20. oktoobril 1696 kuulutas [[Bojaaride Duuma]] välja merelaevade ehitamise otsuse. Kinnitati ulatuslik laevaehituse programm:
22. novembril anti välja ukaas aadlike välismaale õppima saatmiseks.
Sõda Türgiga ei olnud lõppenud
Azovi vallutamine tugevdas Vene riigi positsioone [[Karlowitzi kongress]]il ning soodustas [[Konstantinoopoli rahu]] sõlmimist.
Azov ja Taganrog läksid ebaõnnestunud [[Pruti sõjakäik|Pruti sõjakäigu]] järel [[Kolmas Vene-Türgi sõda|Kolmanda Vene-Türgi sõja]] ajal [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] kätte tagasi.
== Viited ==
|