Moskva-Leedu sõda (1492–1494): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
42. rida:
==Sõjategevus 1492–1494==
Sõja teist etappi iseloomustas sõjategevuse aktiviseerumine, mille algus langeb kokku Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürsti Kazimierase surmaga (7.7.1492) ning Aleksandrase Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi troonile tõusmisega. Samas aga nõrgenesid [[Jagelloonid]]e positsioonid, kuna Kazimierase järglased-pojad jaotasid isa päranduse: vanem poeg [[Jan I|Jan
Moskvalased koos liitlastega vallutasid [[1492]]. aasta augustis [[Mtsensk]]i, [[Ljubutsk]]i, [[Mosalsk]]i, [[Serpeisk]]i, [[Hlepen]]i, [[Rogatšjov]]i, [[Odojev]]i, [[Kozelsk]]i, [[Peremõšl]]i ja [[Serensk]]i. 1492. aasta augustis-septembris vallutasid Moskva väed [[Vjazma]]maal [[Hlepen]]i ja [[Rogatšov]]i linnad.
50. rida:
Sõjategevuse ajal ei olnud kahe riigi vahel kuulutatud välja ametlikku sõda; ametlikult sõdisid vaid piirialade osastisvürstid ja Moskva väed liitusid sõjategevusega vaid siis, kui Moskva teenistusse läinud vürstide õigusi piirati. Vjazmamaa vallutamisel toimus võimuvõitlus valitseva Vjazma vürsti, kes säilitas ustavuse Leedu suurvürstile ja tema hõimlase vahel, kes oma valdustega tahtis minna Moskva teenistusse. Moskva vägede sekkumise tulemusel valitsev vürst pagendati, Moskva teenistusse läinud vürstide õigused ja valdused tagastati ning nad võeti uute valdustega Moskva teenistusse.
[[File:Polish-Lithuania map (1450-1600).svg|pisi|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi territoriaalsed kaotused [[Moskva-Leedu sõda]]des]]
==Sõja lõpp ja rahuleping==
[[23. jaanuar]]ist kuni [[1. veebruar]]ini peeti Moskvas rahuläbirääkimisi ning veebruaris [[1494]] sõlmiti poolte vahel "Igavene rahu", mille järgi läks suur osa Verhovski vürstiriikide maid ja [[Vjazma]]maa Moskva suurvürstiriigile, kes tagastas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile [[Ljubutsk]]i, Serpeiski, Mosalski, [[Opakov]]i ja ütles lahti nõudmistest [[Smolensk]]ile ja [[Brjansk]]ile.
| |||