Bill Clinton: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
31. rida:
|}}
 
'''William Jefferson Clinton''' (sünninimega '''William Jefferson Blythe III'''; sündinud [[19. august]]il [[1946]]) laiemalt tuntud kui '''Bill Clinton''', oli [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide presidentide ja asepresidentide loend|42.]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]], kes teenis kaks ametiaega [[1993]] kuni [[2001]]. Ametisse astumise ajal oli ta 46 aastat vana ja seega nooruselt kolmas USA president. Clinton on vaadetelt [[Tsentrism|tsentristlik]] ja [[Kolmas tee|kolmanda tee]] esindaja.
 
Clinton sündis ja kasvas üles Arkansases. Tema bioloogiline isa, William Jefferson Blythe Jr., hukkus autoõnnetuses kolm kuud enne tema sündi, ning ema, Virginia Dell Cassidy (1923-1994), õppis [[New Orleans|New Orleansi]] ülikoolis haigepõetamist, ning esimesed neli aastat kasvatasid Billi tema vanavanemad Eldridge ja Edith, kes pidasid Hope'i linnas toidupoodi. Erinevalt toonasest lõunaosariikides valitsevast rassilisest segregatsioonist teenindasid Billi vanavanemad kõiki poe külastajaid (ka mustanahalisi) võrdsetel alustel. 1950. aastal tuli ema New Orleansist tagasi, abiellus kohaliku Buicki automüüja ja esinduse omaniku Roger Clintoniga, ning nad kolisid Hot Springsi, kus 1956. aastal sündis Billi vend Roger Clinton noorem.
Clinton sündis ja kasvas üles Arkansases. Ta õppis [[Georgetown University|Georgetowni ülikoolis]] ning [[Rhodese stipendium]] võimaldas tal oma õpinguid jätkata [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi ülikoolis]]. Õigusteaduste doktorikraadi sai ta [[Yale Law School]]'ist, kus ta kohtus oma tulevase abikaasa [[Hillary Clinton]]iga.
 
Ametlikult võttis Bill endale oma kasuisa perekonnanime 1962. aastal. Kuigi Bill sai oma kasuisaga üldiselt hästi läbi, oli Roger hasartmängur ja alkohoolik ning läks tihti oma naisele ja lastele kallale, ning Bill läks tihti füüsiliselt vahele, mistõttu Roger tihti vanglasse sattus. Billi suhted kasuisaga paranesid, kui Bill õppis Georgetowni ülikoolis, ning nädalavahetustel külastas teda [[Põhja-Carolina|Põhja-Carolinas]] [[Durham (Põhja-Carolina)|Durhamis]] [[Duke'i Ülikool|Duke'i ülikooli]] haiglas, kuhu Roger oli sattunud 1967. aasta sügisel. Roger suri sama aasta 8. novembril vähki.
 
Clinton sündis ja kasvas üles Arkansases. Ta õppis [[Georgetown University|Georgetowni ülikoolis]] ning [[Rhodese stipendium]] võimaldas tal oma õpinguid jätkata [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi ülikoolis]]. Õigusteaduste doktorikraadi sai ta [[Yale Law School]]'ist, kus ta kohtus oma tulevase abikaasa [[Hillary Clinton]]iga. Nad abiellusid 1975. aastal, ning nende ainus laps, tütar Chelsea, sündis 27. veebruaril 1980.
 
Clinton valiti presidendiks aastal [[1992]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku partei]] kandidaadina ning tema ametiajal läbis USA oma ajaloo pikima rahuaegse majanduskasvu perioodi. Oma ametiaja alguses kirjutas ta alla seadusele, mis lõi [[NAFTA]]. Tema ajal algas ''Don't ask, don't tell'' poliitika, mis oli ajutine lahendus homoseksuaalide õiguste probleemile Ameerika sõjaväes. Clinton üritas teha tervishoiureformi, kuid reformikava ei leidnud piisavalt toetust. 1996. aastal valiti ta presidendiks tagasi ning sellega oli ta esimene demokraadist president pärast [[Franklin D. Roosevelt]]i, kes sai teenida kaks ametiaega. 1998 lahvatas seksiskandaal [[Valge Maja]] praktikandi [[Monica Lewinsky]]'ga ja Clintoni suhtes algatati ''[[impeachment]]''<nowiki>'i</nowiki>-menetlus. Siiski jäi see ainult süüdistuseks ja Clinton sai oma ametiaja lõpuni teenida. Clintoni viimasel kolmel aastal (1998–2000) oli eelarve ülejäägis.