Erinevus lehekülje "Teutoburgi metsa lahing" redaktsioonide vahel

Teel Varust eskortinud Arminius palus mingil hetkel luba minna korraks vaatama roomlastega koos olnud germaani abivägesid. Saanud loa, lahkus Arminius arvatavasti ühes oma sõbra Segimerusega, et liituda juba metsas varitsevate germaani sõdalastega.
 
Arminiuse märguande peale asusid varitsuses olnud germaanlased rünnakule, külvates Rooma väed üle noolterahega. Ootamatu rünnak põhjustas roomlastele suuri kaotusi ning järgnenud lähivõitlus kutsus esile paanika. Piki metsa laialivälja veninud ja raskel maastikul paiknev roomlaste rivi hõrenes kiiresti ning vähestel õnnestus põgeneda.
 
Põgenema pääsenud roomlased jõudsid kõrgemale mäele, kus asuti laagrisse ja hävitati kõik varustus, mis polnud hädavajalik. Kuid juba järgmisel päeval, kui roomlased jälle teele asusid, toimus taas kokkupõrge germaanlastega, mis maksis roomlastele jällegi palju langenuid. Cassius Dio arvates olid just need kaotused roomlastele kõige suuremad.
 
Neljandal päeval oli taas tormine ja vihmane ilm, mis raskendas raskerelvastusega roomlaste tegevust veelgi, kuid mõjutas kergrelvastusega germaanlasi vähe. Germaanlaste edu oli nende ridadesse toonud uusi liitujaid, roomlaste read aga muutusid üha hõredamaks. Olukord oli nii lootusetu, et Varus tegi koos oma ohvitseridega enesetapu. Ainult üks tema prefektidest [[Lucius Eggius]] jätkas lootusetut võitlust.
 
Leitnant Vala Numonius jättis jalaväe maha ning üritas oma ratsaväega jõuda Reini taha, kuid hukkus selle käigus. Tema poolt mahajäetutel õnnestus aga eluga pääseda. Need olid ühed vähesed, kui mitte ainsad, kes sellest lahingust eluga pääsesid. Vastaste kätte langesid ka kahe leegioni kotkad. Rooma armee kaotas Teutoburgi metsas hinnanguliselt 15–2015 000–20 000 sõjameest.
 
== Lahingu järelmid ==