Erinevus lehekülje "Teutoburgi metsa lahing" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{oodake}}{{toimeta}}{{allikad}}
[[Pilt:Teutoburgo_jpg.jpg|300px|pisi|Teutoburgi metsa lahingu kaart]]
'''Teutoburgi metsa lahing''' ehk '''Varuse lahing''' toimus aastal [[9]] pKr [[germaani hõimud|germaani hõimude]] ja [[Vana-Rooma]] riigi kolme [[leegion]]i vahel. Lahingu võitsid germaanlased ja peatasid sellega roomlaste edasitungi itta.
[[Pilt:Otto Albert Koch Varusschlacht 1909.jpg|300px|pisi|Germaani võitlejad Teutoburgi metsa lahingus. "Varusschlacht". Otto Albert Koch (1909)]]
1. sajandi algusaastatel korraldas Rooma riik pika sõjaretke [[Rein]]ist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed germaani hõimud. Aastal 7 pKr kuulutati piirkond rahulikuks ning [[Germaania]] asehalduriks määrati [[Publius Quinctilius Varus]]. Vallutusretke juhtis [[Tiberius]] (hilisem keiser).
 
== Eellugu ==
Germaanlasi juhtis [[heruskid|heruski]] üliku poeg [[Arminius]], kes oli ise noorena (arvatavasti pantvangina) viidud Rooma, saanud kodanikuks ja tõusnud sealses sõjaväes ratsanikuks. Nii oli ta tuttav Rooma sõjaväe tugevuste ja nõrkustega. Ta teadis, et roomlaste võitmiseks tuleb nad oma kindlustest välja meelitada, asetada raskele maastikule, kus nad ei saaks manööverdada ja distsipliini rakendada, ning siis ootamatult rünnata.
Nimetuse "germaanlased" autorsust omistatakse vanakreeka maadeuurijale [[Poseidonis]], kes kasutas seda aastal 80 eKr. [[Julius Caesar]] puutus [[Gallia]] vallutamise ajal kokku [[Rein|Reini jõe]] ääres elanud hõimudega ja hakkas seda mõistet kasutama tähistamaks kõiki rahvaid, kes elasid Reinist idas ja [[Doonau]]st põhjas. Pärast [[Gallia sõjad|Gallia sõdasid]] moodustus Reini jõe äärde piir nn tsiviliseeritud maailma ja barbaarne ida.
 
Esimene sõjaline kontakt Reinist idas elanud hõimude ja Rooma vahel toimus [[55 eKr]], kui Caesari juhtimisel hävitati [[uusipid]] ja [[tenkterid]], kelle [[sveebid]] olid sundinud migreeruma teisele poole Reini jõge Rooma riigi aladele, pärast mida viis Caesar läbi 18 päeva väldanud retke üle Reini. Veel käis Rooma vägi üle Reini jõe [[53 eKr]] pärast mitmete Reini läänekaldal elanud germaani hõimude ülestõusude mahasurumist.
Eelseisvast vastuhakust jõudsid teated ka Varuseni, kuid ta pidas neid laimuks ja valis Arminiuse koguni oma ihukaitsjaks.
 
Gallias toimus jätkuvalt mitmeid ülestõuse ja need olid sageli seotud teisel pool Reini elanud hõimudega. Nii pidas [[Augustus]] rahu saavutamist võimalikuks alles siis, kui Rooma võimu alla on toodud ka germaani hõimud. Seejuures muutus Rooma poliitika agressiivsemaks pärast seda, kui üle Reini tulnud hõimud hävitasid [[Marcus Lollius Paulinus]]e juhitud kolm leegioni. Alustati kindlustatud laagrite rajamist jõele ja Germania ründamiseks plaanide koostamist.
Varuseni jõudsid siiski teated ülestõusudest Germaanias ja ta läks neid oma XVII, XVIII ja XIX leegioniga maha suruma. Nende tee viis läbi [[Teutoburg]]i metsa. Kitsa tee tõttu venis roomlaste kolonn mitme kilomeetri pikkuseks ja tavapärast formatsiooni ei saanud moodustada.
 
1. sajandi algusaastatel korraldas Rooma riik hilisema keisri [[Tiberius]]e juhtimises pika sõjaretke [[Rein]]ist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed germaani hõimud. Aastal 7 pKr kuulutati piirkond rahulikuks ning [[Germaania]] asehalduriks määrati [[Publius Quinctilius Varus]]., Vallutusretkekes juhtisasus [[Tiberius]]juhtima uue (hilisemprovintsi keiser)ülesehitamist.
Teel Varust eskortinud Arminius palus mingil hetkel luba minna korraks vaatama roomlastega koos olnud germaani abivägesid. Saanud loa, lahkus Arminius arvatavasti ühes oma sõbra Segimerusega, et liituda juba metsas varitsevate germaani sõdalastega.
 
Germaanlasi juhtis [[heruskid|heruski]] üliku poeg [[Arminius]], kes oli ise noorena (arvatavasti pantvangina) viidud Rooma, saanud kodanikuks ja tõusnud sealses sõjaväes ratsanikuks. Nii oli ta tuttav Rooma sõjaväe tugevuste ja nõrkustega. Ta teadis, et roomlaste võitmiseks tuleb nad oma kindlustest välja meelitada, asetada raskele maastikule, kus nad ei saaks manööverdada ja distsipliini rakendada, ning siis ootamatult rünnata.
Teekond oli ebasoodsate ilma- ja maastikuolude tõttu roomlastele väga raske. Vihma ja tormi tõttu oli niigi ebatasane ja lohkusid täis maastik mudane, mets tihe ja murdunud puude tõttu raskesti läbipääsetav. Roomlastega olid kaasas ka naised ja lapsed, mis aeglustas ja venitas nende kolonni liikumist veelgi.
 
== Lahing ==
Arminiuse märguande peale asusid varitsuses olnud germaanlased rünnakule. Esmalt heideti roomlaste pihta odade ja noolte rahe. Seejärel asuti ründama piki metsa laiali veninud ja raskel maastikul rühkivat roomlaste rivi. Järgnes kohutav veresaun, milles tapeti enamik roomlastest.
Eelseisvast vastuhakust jõudsid teated Varuseni, kuid ta pidas neid laimuks ja valis Arminiuse oma ihukaitsjaks. Varuseni jõudsid siiski teated ülestõusudest Germaanias ja ta läks neid oma XVII, XVIII ja XIX leegioniga maha suruma. Nende tee viis läbi [[Teutoburg]]i metsa. Kitsa tee tõttu venis roomlaste kolonn mitme kilomeetri pikkuseks ja tavapärast formatsiooni ei saanud moodustada. Teekond oli ebasoodsate ilma- ja maastikuolude tõttu roomlastele väga raske. Vihma ja tormi tõttu oli niigi ebatasane ja lohkusid täis maastik mudane, mets tihe ja murdunud puude tõttu raskesti läbipääsetav. Roomlastega olid kaasas ka naised ja lapsed, mis aeglustas ja venitas nende kolonni liikumist veelgi.
 
Teel Varust eskortinud Arminius palus mingil hetkel luba minna korraks vaatama roomlastega koos olnud germaani abivägesid. Saanud loa, lahkus Arminius arvatavasti ühes oma sõbra Segimerusega, et liituda juba metsas varitsevate germaani sõdalastega. Arminiuse märguande peale asusid varitsuses olnud germaanlased rünnakule. Esmalt heideti roomlaste pihta odade ja noolte rahe. Seejärel asuti ründama piki metsa laiali veninud ja raskel maastikul rühkivat roomlaste rivi. Järgnes kohutav veresaun, milles tapeti enamik roomlastest.
 
Põgenema pääsenud roomlased jõudsid kõrgemale mäele, kus asuti laagrisse ja hävitati kõik, mis polnud hädavajalik. Kuid juba järgmisel päeval, kui roomlased jälle teele asusid, toimus taas kokkupõrge germaanlastega, mis maksis roomlastele jällegi palju langenuid. [[Cassius Dio]] arvates olid just need kaotused roomlastele kõige suuremad.
Pärast lahinguid algas Arminiuse juhtimisel ülestõus kogu Germaanias, et see tervenisti roomlaste ülemvõimu alt vabastada. Kõik Reini jõest ida pool asunud roomlased sattusid paanikasse ja tapsid end ise või lasid seda teha oma kaalastel. Tapeti ka kõik hobused.
 
ArminiusArminiuse juhtimisel vallutati kõik roomlaste kindlustatud asulad peale ühe. Ta otsis liitu [[sueebid|sueebide]] romaniseerunud kuningalt [[Marbod]]ilt, kellele ta saatis Varuse pea. Marbod jäi aga ustavaks roomlastele ja saatis Varuse pea edasi Rooma, kus see kombekohaselt maamulda sängitati. Siiski õnnestus Arminusel ja temaga liitunud germaani hõimudel saavutada see, et Rooma riigi piiriks sai taas Reini jõgi.
Arminiuse juhtimisel vallutati kõik roomlaste kindlustatud asulad peale ühe.
 
[[Augustus]]ele mõjus teade kolme leegioni hävimisest ning „kingitusena” saabunud Varuse pea rängalt. Kuulujuttude järgi sattus ta lausa sellisesse masendusse, et laskis oma juustel ja habemel kuude viisi vabalt vohada ning peksis oma pead vastu ust, karjudes: "Quintilius Varus, anna tagasi mu leegionid!". Ta vallandas ka oma [[Germaani ihukaitsjad|germaanlastest ihukaitsjad]]. Roomas elanud germaanlastel ja gallidel paluti linnast lahkuda.
Arminius otsis liitu [[sueebid|sueebide]] romaniseerunud kuningalt [[Marbod]]ilt, kellele ta saatis Varuse pea. Marbod jäi aga ustavaks roomlastele ja saatis Varuse pea edasi Rooma, kus see kombekohaselt maamulda sängitati.
 
Siiski õnnestus Arminusel ja temaga liitunud germaani hõimudel saavutada see, et Rooma riigi piiriks sai taas Reini jõgi.
 
[[Augustus]]ele mõjus teade kolme leegioni hävimisest ning „kingitusena” saabunud Varuse pea rängalt. Kuulujuttude järgi sattus ta lausa sellisesse masendusse, et laskis oma juustel ja habemel kuude viisi vabalt vohada ning peksis oma pead vastu ust, karjudes: "Quintilius Varus, anna tagasi mu leegionid!".
 
Ta vallandas ka oma [[Germaani ihukaitsjad|germaanlastest ihukaitsjad]].
 
Roomas elanud germaanlastel ja gallidel paluti linnast lahkuda.
 
== Allikad ==
* Silver Paling. [http://dspace.ut.ee/handle/10062/33675 ''Rooma riik ja germaani hõimud meie ajaarvamise alguses'']. Tartu Ülikool 2013.
 
* Silver Paling. ''Rooma riik ja germaani hõimud meie ajaarvamise alguses''. Tartu Ülikool 2013.
 
[[Kategooria: Saksamaa ajalugu]]