Erinevus lehekülje "Nikolai Päts" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
}}
[[Pilt:Päts,Nikolai_haud.IMG_0939.JPG|pisi|Nikolai Pätsi haud [[Siselinna kalmistu]]l<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 6. mai 2012</small>]]
'''Nikolai Päts''' ([[5. september]] [[1871]] [[Viljandi]], [[Liivimaa kubermang]] – [[29. november]] [[1940]] Viljandi) oli Eesti [[õigeusk|õigeusu]] vaimulik.
 
==Elulugu==
Nikolai Päts õppis [[Tahkuranna]] [[Õigeusu kihelkonnakool|apostliku õigeusu kihelkonnakoolis]], Pärnu apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ja aastatel [[1884]]–[[1894]] [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].
 
N. PätsTa töötas seejärel kooliõpetajana [[Tänassilma]]s ja [[Paide]]s (aastatel [[1894]]–[[1899]]). Seejärel[[Vaimulikku oliametisse tapühitsemise [[preestersakrament|preestriksPühitsemise]] (aastateljärel oli ta [[1899preester]]–[[1904]]) Tänassilmas, (aastatel [[19041899]]–[[19171904]]), [[Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudus]]es, olles([[1904]]–[[1917]]) ja aastatel [[1914]]–[[1918]] [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] [[praost]]iks.
 
Aastatel [[1918]]–[[1940]] oli ta alguses [[Tallinna Püha Siimeoni kogudus]]e ja hiljem [[Tallinna Aleksander Nevski kogudus]]e preestrikspreester; samuti oli ta aastatel [[1919]]–[[1931]] [[sinodEesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[Sinod]]i (kirikuvalitsuse) abiesimees ning aastatel [[1935]]–[[1940]] esimees. Ta oli ajakirja ''[[Elutõde]]'' toimetaja ning aastatel [[1920]]–[[1924]] [[Riigiraamatukogu]] juhataja.
 
==Isiklikku==
Nikolai Päts sündis ehitusmeister Jakob Pätsi (1841–1909) ja Olga Tumanova (1847–1914) 1. pojana, tema vennad olid: [[Konstantin Päts]] (1874–1956), [[Voldemar Päts]] (1878–1958), [[Peeter Päts]] (1880–1942) ja õde Marianne Pung (sünd Päts) (1888–1947).
 
Nikolai Päts oli abielus 1899. aastast Ludmilla Tšistjakovaga (preester [[Nikolai Tšistjakov]]i tütre, kindral [[Nikolai Helk]]i õega).
 
Nikolai ja L.Ludmilla Pätsil olid järglased: [[Voldemar Päts (filmioperaator)|Voldemar Päts]], [[Theodor Päts]] ja Ludmilla Päts.
 
==Välislingid==