Kamilavka: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
parandasin sõnastust
5. rida:
Algselt tähendas see sõna [[Bütsants]]is, aga ka mujal [[Lähis-Ida]]s levinud kaamelivillast mütsi.
 
Kreeka traditsioonis on kamilavka preestrite tavapärane peakate, alates [[15. sajand]]ist said selle kandmise õiguse ka [[ülemdiakon]]id. Kamilavka kandmise õigus omandatakse koos pühitsusega. Nii [[must vaimulikkond]] (mungad) kui ka [[valge vaimulikkond]] (abielus vaimulikudja mungapühitsuseta tsölibaatvaimulikud) kannavad kreeka traditsioonis musta kamilavkat, mis kujutab endast ühtse läbimõõduga silindrit, mille tipus on silindrist laiem ketas (vaata fotot).
 
Vene traditsioonis võeti kamilavka [[diakon]]ite ja [[preester|preestrite]] peakattena kasutusele kreeka mõjutuste tulemusel [[17. sajand]]i teisel poolel. Alates [[1798]]. aastast kuulub see [[Vene Õigeusu Kirik]]us vaimulike autasude hulka, mida võib kanda vaid selleks eriõiguse saanud isik. Erandiks on munkdiakonid, kellel kamilavka kuulub alalise vaimuliku riietuse juurde.
 
Vene kamilavka on pisut ülespoole laienev silinder. AbielusValge preestridvaimulikkonna ja diakonidliikmed kannavad lillat või vaarikapunast, munkdiakonid musta kamilavkat.
 
Eestis on ajalooliselt kamilavka kandmisel järgitud vene traditsiooni ja see kehtib tänaseni [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]us. [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] on kaasajal omaks võtnud kreeka traditsiooni ja stiili.