Pärnu ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
link par (+masintoim) using AWB
6. rida:
Suur osa [[Pärnumaa]]st oli [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] lõpul jää taganemisel jääpaisjärve vee all. Seetõttu on Pärnumaal halb põllupind, [[liivmuld|liivmullad]], [[soo]]d ja [[raba]]d. Selles piirkonnas on aga rohkesti metsi, kus elas hulgaliselt metsloomi, samuti kalarikkaid jõgesid. Tolleaegseile asukaile polnudki oluline hea põllumaa, tähtsamad olid vesi ja metsad.
 
Vanimad luu- ja sarvriistade leiud on pärit [[Reiu asulakoht|Reiu]] jõe suudmest. Sinna olid need sattunud [[erosioon]]i teel: jõeveed olid esemed välja uhtunud ja jõepõhja matnud. Leidude hulgas oli esemeid, mis kuulusid [[Litoriinameri|litoriina-]] ja ka [[Antsülusjärv|antsülusaega]]. Et leida endisi asulakohti, tuleb rekonstrueerida maastikupilt. Geoloog W. Ramsay on kindlaks teinud, et litoriinamere maksimumi ajal ujutasid mereveed Pärnu ümbruse rannaküla üle kuni 10 m kõrguseni. Kui selle kõrguse järgi rekonstrueerida endist mereranda, saame Reiu jõe suudmes u 0,5  km laiuse ja 5  km pikkuse [[rannavall]]i, mis moodustas saare, mille kõrgus oli 10–15 m üle praeguse merepinna. Valli taga ulatus vesi umbes [[Sindi mõis]]ani, moodustades madala [[laguun]]i rannavalli ja Sindi mõisa vahelisel alal. Pärnu jõgi suubus sel ajal Sindi mõisa juures laguuni. Laguun oli kiviaja asukaile parimaks asukohaks, pakkudes häid kalastamisvõimalusi.
 
Tänapäeval tuntud Läänemeri, antsalüseaegne sisejärv, tõmbus aga aastatel 5000–4600 eKr niivõrd kaugele tagasi, et laguun jäi kuivaks ja selle põhjas tekkis turvas. Maapinna langemisega Taani väinades hakkas põhjamerest pikkamööda sisejärve voolama soolane merevesi, mis tõstis viimase veetaset ja järve asemele tekkis Litoriinameri (praegune [[Läänemeri]]). Selle vesi tõusis u 4000 aastat eKr jälle umbes 10 m võrra praegusest merepinnast kõrgemale ja pika saare tagune laguun täitus uuesti veega. Vesi seisis seal kauem, võib-olla II aastatuhandeni eKr. Sellest järeldame, et tolleaegsetel kalur-küttidel oli võimalus elada saarel (rannavallil) juba alates antsalüseajast, u 6600 aastat eKr, litoriinaajal ja isegi [[kammkeraamika]]kultuuri ajal. Kui meri taganes jälle Koksi ja Kembi vahelisele alale (kohalikud nimed) ja vee kõrgus oli jõudnud 8,5 meetrini, murdis Pärnu jõgi tõenäoliselt saarest (rannavallist) otse läbi ja hävitas suure osa endisest asulakohast, kandes samal ajal teele ette jäänud leide laiali ja osa oma põhja setitades. Koksi ja Waldhofi vahele oli aga vahepeal tekkinud u {{kas|640 m kõrgune}}
18. rida:
 
== Muinasaeg ==
Muinasajast pole Pärnu jõe suudmealale jäänud [[linnus]]e jälge. Üldse oli Pärnu jõe suudmesse sadama ehitamine lootusetu ettevõtmine, sest suudmeala muutus iga suurema kevadise jäämineku järel ning tugevad edela- ja läänetormid sulgesid vahetevahel suudmeala hoopis. Lähim maalinnus, [[Soontagana maalinn]], asus siit u 45  km põhja pool soode ja rabade keskel.
[[Pilt:Pernau 1554.jpg|pisi|Pärnu 1554. aastal. Vaade Pärnule üle jõe Rääma poolt]]
[[Pilt:Pärnu ordulinnus.jpg|pisi|Punane torn, vaade lääneküljelt]]
== Keskaeg ==
Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: [[Vana-Pärnu]] (''Perona''), mille [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] piiskop oli asutanud [[Sauga jõgi|Sauga jõe]] [[suue|suudmesse]], sai [[1251]] tema piiskopkonna keskuseks. Kui [[leedulased]] selle [[1263]]. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn [[Haapsalu|Haapsallu]].
 
Vana-Pärnu hävitati mitu korda, viimati [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõjas]], linna taastamist takistasid [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl IX]] 1607. aastal ja ka [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Sigismund III]] poolt 1611. aastal, [[Poola aeg|Poola võimu]] ajal tehtud otsused, mis keelasid linna uuestiehitamise kuni tema taastamine keelati [[Rootsi aeg|Rootsi võimu]] alguses [[1617]]. aastal, hiljem linna maa-ala ostis Uus-Pärnu linn ja liitis endaga. [[Vana-Pärnu toomkirik]]u kive kasutati 1660. aastal Uue-Pärnu haigla ja linnakooli ehitamiseks ja 1870. aastate paiku kadusid Toomkiriku, ühtlasi Vana-Pärnu linna viimased jäljed. Säilinud on vaid [[Vana-Pärnu kalmistu]].
37. rida:
 
== Pärnu kindlustused ja muldkindlustusvöönd ==
[[17. sajand]]i keskel kavandati [[Rootsi aeg|Rootsi võimude]] poolt linna kindlustuste moderniseerimist [[bastionaalsüsteem]]is, millega linn laienes lõunasuunas kolmekordselt. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeva [[Põhja tänav (Pärnu)|Põhja]], [[Hommiku tänav (Pärnu)|Hommiku]], [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna]] ja [[Õhtu tänav (Pärnu)|Õhtu tänav]]ad. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline [[Uus Turg (Pärnu)|Uus Turg]] (praegune [[Lastepark]]), uuteks ida–läänesuunalisteks peatänavateks [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli]] ja [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga tänav]]ad. Viimane ühendas nn [[Kuningaväravad]] uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja [[Riia maantee|Tallinna]]. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid – [[Vee tänav (Pärnu)|Vee]], Nikolai, [[Pühavaimu tänav (Pärnu)|Pühavaimu tänav]] ja [[Hospidali tänav (Pärnu)|Hospidali tänav]] – Lõuna tänavani.
 
1670. aastal alustasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndi rajamist: pikki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavaid. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: [[Venuse bastion|Venus]], [[Saturni bastion|Saturnus]], [[Marsi bastion|Mars]], [[Kuubastion|Luna]], [[Jupiteri bastion|Jupiter]], [[Merkuuri bastion|Mercurius]] ja [[Päikese bastion|Sol]]. Linnaväravaid oli kolm: [[Riia värav (Pärnu)|Riia värav]], [[Tallinna värav]]<ref>[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=64402 Tallinna väravad], Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis [[DIGAR]]</ref> ja [[Vee värav]]. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav [[Pärnu vallikraav|vallikraav]], mis on kasutusel tänapäeval meelelahutuskohana<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/parnu-vallikaar-tehakse-60-miljoni-eest-ilusamaks.d?id=24992041 Pärnu Vallikäär tehakse 60 miljoni eest ilusamaks], Delfi, 7. august 2009</ref>. Tallinna värava ees oli [[Õhtutähe raveliin]] (''Abendstern''), Riia värava ees [[Hommikutähe raveliin]] (''Morgenstern'').
57. rida:
==Venemaa keisririigis==
 
Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu, [[Venemaa keisririik]] said Pärnus hea [[Pärnu sadam|meresadama]] ja laevaehituskoha. Vene keisririigi võimude otsusel jäi Pärnu endiselt [[kindluslinn]]aks, et siselinnas oli ehitustegevus keelatud, arenesid eeslinnad: nn Riia maantee eeslinnast lõunas vene asustuse ja külastruktuuriga nn Morskoi eeslinn ehk [[Morskaja Slobodaa]], 1803. aastal valmis nn [[Nahksild]] (praeguse [[Pärnu Vanasild|Vanasilla]] kohal), mis soodustas senise eraldatud [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe]] [[kaluriküla]] kasvamist linnajaoks.
 
[[1764]]. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud [[Venemaa keisrinna]]le [[Katariina II]]-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja [[muul]]ide ehitamise vajadust. [[18. sajand Eestis|18. sajand]]il elustus kaubandus [[Holland]]i ja [[Suurbritannia]]ga, majanduse arengu tulemusel ehitati liin taas üles (1747. aastal valmis eesti kogudusele [[Pärnu Eliisabeti kirik]] ja 1768. aastal [[vene õigeusk|vene õigeusu]] kogudusele [[Pärnu Suurmärter Katariina kirik]]), linnas asutati suured kaubakontorid [[Jacob Jace & Co]] (1737) ning [[Hans Diedrich Schmidt]]i kaubamajad (1741) (mis tegutsesid aktiivselt 1939. aastani), mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiliseks osaks oli [[purjelaev]]ade ajastu strateegilise toorme ([[lina]]kiud, puit) eksport. Katariina II käsul ehitati Pärnu jõesuudmesse puitmuulid. Madala veeseisuga on nende postid tänapäevalgi näha.
 
[[File:0 Pärnu Ammende villa.JPG|pisi|Pärnu [[Ammende villa]]]]
 
[[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]il oli Pärnu nii tähtis [[sadamalinn]], eriti [[lina]] ja [[mets]]a väljaveo poolest, et kippus võistlema [[Tallinn]]aga. Aastatel [[1863]]–[[1864]] [[Kihnu]]st laevadega kohale veetud kividest ehitati uued muulid ja laoti 2 &nbsp;km pikkused [[muul]]id. Pärnu linna kaubanduse õitsengule ja aktiivsele ehitustegevusele linnas tegi lõpu [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade ajal]] kehtestatud [[kontinentaalblokaad]].
{{commonskat|Pärnu in the 19th century|19. sajand Pärnus}}
===19. sajand===
Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, [[Sindi tekstiilivabrik]]u asutamine ja [[kindluslinn]]a staatuse kaotamine [[1834]]. aastal. Seejärel algas Pärnu linna välimuse muutmine. Riia [[insener]]i C. Weyri projekti kohaselt viidi läbi muudatused: [[vallikraav]]id täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. Linnas jäid endiselt valitsema saksa kaupmeeste [[Pärnu Suur Gild|Suur Gild]] ja käsitööliste [[Väike Gild]].
 
1840. aastate alguses moodustati supelelu selts eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal ehitati vana kõrtsihoone ümber esimeseks supelasutuseks. [[1838]]. aastal asutati [[Pärnu mudaravila]] (tollase linnakarjamaa servale mereranda, praeguse [[Mudaravila]] kohas).
78. rida:
[[1899]]–[[1915]] töötas Pärnus [[Venemaa]] suurim [[tselluloos]]ivabrik [[Waldhofi tselluloosivabrik|Waldhof]].
 
[[1906]]. aastal sai Pärnu esimesena Venemaa keisririigis elektrivalgustuse tänavatele.
 
1914. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõjas]] lasi Pärnu komandant [[Pavel Rodsjanko]] 1915. aastal õhkida Waldhofi tselluloosivabriku, purustati [[Pärnu elektrijaam]] ning hävitati kõik [[tuulik]]ud linnas.
 
[[23. veebruar]]il [[1918]] kuulutati välja Endla teatri rõdult<ref>[https://www.riigiteataja.ee/failid/parnu23.html Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu], RT, 27.11.1918, 1</ref> Eesti Vabariigi [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele |iseseisvusmanifest]] ja [[Aleksander Rodionov]] heiskas teatri katusele sinimustvalge rahvuslipu.
 
== 1918–1940 ==
[[Pilt:Pärnu Suursild.png|pisi|Pärnu suursild 1938. aastal.]]
Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i, [[Vabadussõda]] jätkus Pärnu linna areng alles 1927. aastal, kui valmis mudaravila, mida laiendati aastatel 1930/31. [[1928]]. aastal ehitati [[Pärnu staadion]] ja tribüünid ning kaupmees A. Adamsoni kaubamaja ehitati ümber [[Grandhotell]]iks (praegune hotell Victoria). 1929. aastal avati L. Koidula park ja [[Suvekasiino]] endises Ammende villas.
 
[[1937]]. aastal valmisid [[Rannahotell]] ja [[Villa Vaasa]], 1938. aastal Suursild ehk [[Kaarsild]] (praeguse Vanasilla kohas) ning linna uue keskväljaku kujundus ja 1939. aastal valminud [[Rannakohvik]].
 
== Teine maailmasõda ==
95. rida:
 
== Pärnu [[Eesti NSV]]-s ==
Pärast Teist maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks [[Pärnu 1946. aasta generaalplaan]] (arhitekt [[Anton Lembit Soans]]). Rajati linna uuelt keskväljakult ida poole keskaegse kitsa Pika tänava kohale rajati 40 meetri laiune Lenini pst. (nüüd Pikk tänav), uue planeeringu elluviimisel lammutati mitme [[arhitektuurimälestis]]e varemed ([[Pärnu Nikolai kirik]], nn [[Elevandi ait]] jm). 1960. aastatel ehitati L.Koidula nim. Draamateater ja postkontor. Lenini pst (Pikk tänav) hoonestati varem 3-korruseliste [[tüüpelamu]]tega.
 
1970. aastate alguses täiendati uue linna keskväljaku hoonestust ja rajati elamu kohvikuga Vikerkaar [[Vee tänav (Pärnu)|Vee tänav]]ale ning [[Pärnu rajooni RSN Täitevkomitee]] hoone. Kunagise Endla teatrihoone kohale püstitati hotell Pärnu.
 
1971. aastal alustati Riia eeslinna ja Raeküla vahelise mereäärse Ranna elurajooni väljaehitamist, kus esimeses etapis ehitati 5-korruseliste telliselamute grupid ja kolm ridaelamut. Teises etapis 1980. aastaist on püstitatud 5-korruselisi [[suurpaneelelamu]]id ja [[plokksektsioontelliselamu]]id.
 
[[1972]]. aastal rekonstrueeriti [[kitsarööpmeline raudtee]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeliseks]] ning [[Papiniidu sild|Papiniidu]] raudtee- ja maanteesilla valmimisel [[1976]]. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga.
114. rida:
 
==Kirjandus==
*[[Inna Põltsam-Jürjo]]. [http://e-ait.tlulib.ee/72/2/poltsam_inna1.pdf LIIVIMAA VÄIKELINN VARASE UUSAJA LÄVEL. UURIMUS UUS-PÄRNU AJALOOST 16. SAJANDI ESIMESEL POOLEL], TLÜ Kirjastus, Tallinn 2008
 
[[Kategooria:Pärnu ajalugu| ]]