Erinevus lehekülje "Leib" redaktsioonide vahel

Lisatud 4 baiti ,  3 aasta eest
P
P (→‎Vaata ka: +rukkileib)
 
== Ajalugu ==
Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[neoliitikum|nooremal kiviajal]]; taina kergitamine [[hapendamine|hapendamise]] või mõne kergitusaine lisamise teel ning [[leivaahi]] on hilisemad leiutised. Maailmas tuntakse väga erineva kuju, koostise ja küpsetusviisiga leiva- ja saiatooteid ([[tortilla]], [[lavašš]], [[pita]], [[naan]], [[puri (leib)|puri]], [[matsa]] jt). Levinuim on nisuleib. [[Rukkileib]] on tuntud eeskätt [[Põhja-Euroopa]]s.
 
Sõna "leib" on eesti keeles [[germaani keeled|germaani]] laen ligikaudu meie ajaarvamise algusest, kuid traditsiooniline rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. [[19. sajand]]i lõpukümnenditeni lisati leivajahule [[agan]]aid, ikaldusaastatel ka muid lisandeid nagu peenestatud [[tammetõru]]d, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-urvad, [[kanarbik]] jms.
36 148

muudatust