Indoneesia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
peatükkide järjekord; provintside nimekiri eraldi artiklis |
|||
44. rida:
== Nimi ==
Nimi ''Indoneesia'' tuleneb [[Ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''Indos'' (tõlkes 'India') ja [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''nesos'' (tõlkes 'saar').<ref name = "etymonline"/> Nimetust ''Indu-nesians'' kasutati esmakordselt 1850. aastal ning algselt kirjeldati selle liitsõnaga [[Malai saarestik]]u elanikke. Hiljem võeti kasutusele sõna ''Indonesia''.<ref name = "GeorgeWindsorEarl" />
== Asend ja suurus ==
153. rida ⟶ 56. rida:
Kalimantani saarel on Indoneesial 1782 km pikkune maismaapiir Malaisiaga, Uus-Guinea saarel 820 km pikkune maismaapiir Paapua Uus-Guineaga ja Timori saarel 228 km pikkune maismaapiir [[Ida-Timor]]iga.<ref name="CIA" /> Merepiir on Indoneesial lisaks ülaltoodud riikidele ka [[Austraalia]], [[Belau]], [[Filipiinid]]e, [[Vietnam]]i, [[Tai]], [[Singapur]]i ja [[India]]ga.<ref name="maritime" /> Riigi [[rannajoon]]e pikkus on 54 716 km.<ref name="CIA" />
Indoneesia pindala on 1 904 569 km<sup>2</sup>, millega ta on maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km<sup>2</sup> ja siseveekogusid 93 000 km<sup>2</sup>.<ref name="CIA" />
== Loodus ==
162. rida ⟶ 65. rida:
=== Vulkaaniline aktiivsus ===
Kuna Indoneesia paikneb [[laam]]ade ([[Indo-Austraalia laam|Indo-Austraalia]], [[Euraasia laam|Euraasia]] ja [[Vaikse ookeani laam]]a) [[subduktsioonivöönd]]i lähedal, siis asub riik seismiliselt ja vulkaaniliselt väga ebapüsivas piirkonnas. Seetõttu esineb riigis sageli [[maavärin]]aid ja [[Vulkaanipurse|vulkaanipurskeid]]. Indoneesias on vähemalt 150 [[tegevvulkaan]]i.<ref name="volcanoes" /> Nende hulka kuuluvad [[Krakatau]] ja [[Tambora]], mis said kuulsaks 19. sajandil toimunud võimsate vulkaanipursete tõttu.<ref name="Tambora" /> 70 000 – 75 000 aastat tagasi toimunud [[Toba (vulkaan)|Toba vulkaanipurse]] oli arvatavalt maailma üks võimsamaid.<ref name="Toba" /> Lähiaja suurimate looduskatastroofide hulka kuuluvad [[2004. aasta India ookeani maavärin]], mille tagajärjel hukkus Indoneesias ligi 168 000 inimest <ref name="tsunami" /> ning 2006. aasta Jaava saare maavärin, mille tõttu hukkus peaaegu 6000 inimest.<ref name="JavaEarthquake" />
=== Kliima ===
171. rida ⟶ 74. rida:
Tänu Indoneesia suurusele, mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on sealne [[biodiversiteet]] maailmas teisel kohal ([[Brasiilia]] järel).<ref name="facts" /> Riigi [[taimestik]]u ja [[loomastik]]u hulgas on esindatud nii [[Aasia]] kui ka [[Austraalia]] päritolu [[liik (bioloogia)|liigid]].<ref name="florafauna" /> [[Sumatra]], [[Jaava]], [[Kalimantan]] ja [[Bali]] olid kunagi ühenduses [[Euraasia]] mandriga, mistõttu nende saarte fauna on pärit Aasiast. Suured [[imetajad]], näiteks [[sumatra tiiger]], [[jaava ninasarvik|jaava]] ja [[sumatra ninasarvik]], [[orangutan]]id, [[india elevant]] ja [[leopard]]id, olid kunagi laialdaselt levinud kuni Bali saareni. Tänapäeval on nende arvukus ja levila inimtegevuse tõttu olulisel määral kahanenud. Näiteks [[jaava tiiger|jaava]] ja [[bali tiiger]] on juba välja surnud. Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% (2000) <ref name="globalis" /> riigi maismaa pindalast. Viimase aastakümne jooksul on metsade pindala vähenenud kiirusega 2 miljonit hektarit aasta jooksul ning 20. sajandi alguses oli metsade osakaal maismaa pindalast ligikaudu 84%.<ref name="forest" /> Kõige rohkem on metsade pindala vähenenud tiheda inimasustusega saartel (nt Jaava). Sumatral ja Kalimantanil on metsades kasvavad liigid peamiselt Aasia päritolu, kuid pikemat aega mandrist eraldunud saartel, näiteks Sulawesil, Nusa Tenggaral ja Malukul, on arenenud ainulaadne loomastik ja taimestik.<ref name="ecology1" /><ref name="ecology2" /> Paapua Uus-Guinea oli aga kunagi ühenduses Austraaliaga ning seetõttu on sealne taimestik ja loomastik (sh ligi 600 linnuliiki) lähedane Austraalia floora ja faunaga.<ref name="papua" />
Indoneesia loomastiku hulgas on väga palju [[endeem]]seid liike – nt ligi 39% imetajatest (imetajaid kokku 515 liiki), umbes 26% linnuliikidest (linnuliike kokku 1531), 37% [[kahepaiksed|kahepaiksetest]] (kahepaikseid kokku 270 liiki)
=== Keskkonnaprobleemid ===
180. rida ⟶ 83. rida:
Metsade raie ja [[raba|turbarabade]] hävitamine on teinud Indoneesiast maailma suuruselt kolmanda [[kasvuhoonegaasid]]e emiteerija.<ref name="emitter" /> Elukohtade kadumine inimtegevuse tulemusena ohustab mitmeid kohalikke ja endeemseid liike. [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Rahvusvahelise Looduskaitse liidu]] poolt on [[ohustatud liigid|ohustatud liikide]] hulka kantud 140 liiki Indoneesias elutsevaid imetajaid ja [[äärmiselt ohustatud liigid|äärmiselt ohustatud liikide]] hulka 15 liiki imetajaid, kelle hulgas on ka [[sumatra orangutan]].<ref name="IUCN" />
== Riik ==
=== Riigikord ===
[[Pilt:Indonesia DPR session.jpg|pisi|Rahvaesindajate Nõukogu istung Jakartas]]
{{vaata ka|Indoneesia riigipeade loend}}
Indoneesia on [[presidentaalne vabariik]] ning [[unitaarriik]]. Pärast [[Suharto]] tagasiastumist 1998. aastal on Indoneesia poliitilisi ja valitsusorganeid põhjalikult reformitud. Neli [[põhiseadus]]e parandust (1998, 1999, 2000 ja 2001) on uuendanud [[Täidesaatev võim|täidesaatvat]], [[kohtuvõim|kohtu-]] ja [[Seadusandlik võim|seadusandlikku võimu]].<ref name="Harijanti2006" /> [[Indoneesia president]] on [[riigipea]], valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Presidendil on konstitutsiooni järgi õigus ametisse määrata ja tagandada ministreid, õiguskantslerit ning politsei ja relvajõudude juhatajat.<ref name="legalsystem" /> 2004. aastal toimusid esimesed presidendi ja asepresidendi otsevalimised.<ref name="carter" /> President võib ametis olla maksimaalselt kahe järjestikuse viieaastase ametiaja jooksul.<ref name="embassy" />
Rahvast esindav kõrgeim võimuorgan on kahekojaline parlament [[Rahva Konsultatiivkogu]], mille funktsioonide hulka kuuluvad põhiseaduse parandamine või täiendamine, presidendi [[inauguratsioon]] ja riigipoliitika üldise suuna määramine. Konsultatiivkogul on õigus presidenti tagandada.<ref name="legalsystem" /> Rahva Konsultatiivkogu koosneb [[Rahvaesindajate Nõukogu]] ja [[Provintsiesindajate Nõukogu]] liikmetest, kuhu kuulub vastavalt 560 ja 132 liiget.<ref name="USSTATE" /> Rahvaesindajate Nõukogu teostab seadusandlikku võimu ning selle liikmed valitakse viieks aastaks [[Võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] järgi.<ref name="Harijanti2006"/> Alates 1998. aastast on läbiviidud reformide abil oluliselt tõusnud Rahvaesindajate Nõukogu tähtsus riigi valitsemises. Provintsiesindajate Nõukogu loodi 2001. aastal regioonide majandamiseks. Koja funktsioonide hulka kuuluvad arvete ettevalmistamine ja nõuandev tegevus (puudub seadusandlik võim) mitmesugustes küsimustes, nt regionaalne autonoomia, suhted ja majanduslik tasakaal keskvõimu ja regioonide vahel, regioonide majandamine, ühendamine ja valitsemine, loodusvarade ammutamine jm.<ref name="legalsystem" />
Enamik tsiviilhagidest menetletakse madalama astme (''Pengadilan Negeri'') kohtutes, apellatsioonid aga teise astme kohtus (''Pengadilan Tinggi''). Riigi kõrgeim kohus on ülemkohus (''Mahkamah Agung''), mis menetleb kassatsioonkaebusi. Teiste kohtute tegevusvaldkondade hulka kuuluvad majanduslike, administratiivsete, seaduste kehtivuse ja nende tõlgendamise ning [[šariaat|šariaadi]] küsimuste lahendamine.<ref name="USCONGRESS" />
=== Haldusjaotus ===
{{Vaata|Provints (Indoneesia)}}
Indoneesia koosneb 34 provintsist, millest viiel on eristaatus. Igal provintsil on oma seadusandlik võim ja [[kuberner]]. Provintsid jagunevad regentkondadeks ja linnadeks, mis jagunevad omakorda ringkondadeks ning edasi küladeks (''desa'' või ''kelurahan'').
[[Aceh]]i, [[Jakarta]], [[Yogyakarta eripiirkond|Yogyakarta]], [[Paapua provints|Paapua]] ja [[Lääne-Paapua provints]]il on suuremad seadusandliku võimu privileegid ja suurem sõltumatus keskvalitsusest, mis puudub ülejäänud provintsidel. Acehi provintsil on teatud õigused muuta oma [[õigussüsteem]]i, nt 2003. aastal kehtestati seal [[šariaat]] (islamiseaduste süsteem).<ref name="sharia" /> Yogyakarta provintsil oli eristaatus juba enne riigi iseseisvumist – [[Yogyakarta sultanaat|Yogyakarta sultanaadil]] oli [[vasallriik|vasallriigi]] staatus juba Hollandi kolonisatsiooni aegadest alates. Provintsi pealinn oli [[Indoneesia iseseisvussõda|Indoneesia iseseisvussõja]] ajal ühtlasi riigi ajutine pealinn (jaanuar 1946 kuni august 1950).<ref name="Yogyakarta" /> Lääne-Paapua (varem tuntud kui ''Irian Jaya'') sai autonoomse staatuse aastal 2001 ning jagati kaheks eraldi provintsiks 2003. aasta veebruaris.<ref name="westpapua" /> Jakarta on eristaatusega pealinna regioon.
=== Välissuhted ===
[[Pilt:Association of Southeast Asian Nations (orthographic projection).svg|pisi|[[ASEAN]]-i liikmesriigid. Organisatsiooni asutajaliikmete hulka kuulub Indoneesia.]]
[[Sukarno]] võimuperioodil püüdis Indoneesia arendada häid suhted [[Aasia]] kommunistliku režiimiga riikidega ([[Hiina]], [[Põhja-Korea]], [[Vietnam]], [[Kambodža]]), vastandudes [[kolonialism]]ile,[[neokolonialism]]ile ja [[imperialism]]ile. Kuigi [[NSV Liit]] oli riigi peamine relvadega varustaja ja majandusabi andja, lähenes Indoneesia rohkem Hiinale, eriti aastatel 1964–1965.<ref name="sukarnopolicy" /> Agressiivset välispoliitikat aeti Hollandi poolt hallatava [[Lääne-Paapua]] ja [[Malaisia]] suhtes.<ref name="sukarnopki" /> Vastuseks Malaisia määramisele ajutiseks [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] liikmeks 1965. aastal, lahkus Indoneesia [[ÜRO]]-st.<ref name="gimonca4" />
Alates [[Suharto]] valitsemisperioodist on Indoneesia välispoliitika põhinenud majanduslikul ja poliitilisel koostööl [[läänemaailm]]aga.<ref name="fpolicy" /> Indoneesia kuulub [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i (ASEAN) asutajaliikmete hulka ning säilitab häid suhteid lähinaabritega.<ref name="USSTATE"/> Riik taastas oma liikmestaatuse ÜRO-s 1966 ning parandas suhteid Hiina Rahvavabariigiga, mis halvenesid oluliselt pärast kommunistidevastaseid repressioone Suharto võimuperioodi alguses (1965–1966).<ref name="USCONGRESS"/> Indoneesia on [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumise]] (NAM) ja [[Islamikonverentsi organisatsioon]]i (OIC) asutajaliige <ref name="USSTATE"/> ning [[Kagu-Aasia vabakaubanduspiirkond|Kagu-Aasia vabakaubanduspiirkonna]] (AFTA), [[Cairnsi grupp|Cairnsi grupi]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) liige. Kuni 2008. aastani oli riik ka [[Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon]]i (OPEC) liige, kuid lahkus sealt naftaekspordi mahtude vähenemise tõttu. Alates 1966. aastast on Indoneesia majanduslikku ja humanitaarabi saanud peamiselt USA-st, Lääne-Euroopast, Austraalist ja Jaapanist.<ref name="USSTATE"/>
Indoneesia valitsus on teinud koostööd mitmete riikidega, et tabada ja süüdi mõista riigis pommiplahvatusi organiseerinud äärmuslikke [[islamist]]e ja [[al-Qā‘idah]]' liikmeid.<ref name="pomm1" /><ref name="pomm2" /> Ohvriterohkeim pommiplahvatus, mille tagajärjel hukkus 202 inimest, toimus [[Bali]] saarel [[Kuta]] linnas 2002.<ref name="pomm3" /> Plahvatuste ja neile järgnenud paljude riikide antud hoiatused mõjusid negatiivselt Indoneesia [[turism]]isektorile ning vähenesid oluliselt välisriikide investeeringud riigi majandusse.<ref name="impacts" />
== Rahvastik ==
[[Pilt:Ubud-Kids.jpg|pisi|[[Balid|Bali]] lapsed. Indoneesias elab ligi 300 etnilist rühma.]]
Indoneesia rahvaarv oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 237,6 miljonit <ref name="bps2010" /> ja aastane juurdekasv oli 1,9 protsenti. Arvatavalt peatub rahvastiku juurdekasv alles 50 aasta pärast.<ref name="pgrowth" /> Rahvastiku tihedus on 134,4 inimest ühe ruutkilomeetri kohta (2015).<ref name="CIA" /> Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. Indoneesia saarest on ta suurima rahvastikutihedusega ja seal elab üle poole kogu riigi rahvastikust (elanikke 136 miljonit ja rahvastiku tihedus 1029 in/km<sup>2</sup>).<ref name="jaava" /> Ülerahvastatus on probleemiks eriti Jaava ja Bali saarel. Hollandi koloniaalperioodi ajal hakati probleemi lahendama (20. sajandi alguses) inimeste ümberasustamisega madala inimasustusega saartele. Sama poliitikat jätkati ka pärast riigi iseseisvumist. 1960. aastatel hakati lisaks juurutama pereplaneerimispoliitikat, mis osutus üsna edukaks Bali saarel.<ref name="planing" /> Samas ümberasustatavate inimeste hulk aina kasvas, ning sisemigratsiooni haripunkt saabus välisabi toel ([[Maailmapank]] ja teised välisdoonorid) 1980. ja 1990. aastatel. [[Jaava]]lt, [[Bali]]lt ja [[Madura]]lt asustati inimesi ümber peamiselt [[Kalimantan]]ile, [[Sumatra]]le, [[Sulawesi]]le, Malukule ja [[Uus-Guinea]]le. Kokku viidi perioodil 1949–2000 oma kodusaarelt minema üle 6 miljoni inimese.<ref name="transmigration" /> Nii ulatuslik ümberasustamine on tekitanud aeg-ajalt pingeid ja vägivalda migrantide ja kohalike vahel, mille tagajärjel on sadu inimesi tapetud. 2001. aastal hukkus kokkupõrgetes [[dajakid|dajakkidega]] Kalimantani saarel vähemalt 500 [[madurad|madurat]] ja ligi 100 000 olid sunnitud saarelt põgenema.<ref name="massacre" /> Peale Kalimantani on konflikte esinenud ka Malukul, Sulawesil ja Lääne-Paapuas.<ref name="conflict2" />
{| class="wikitable" align=left
|+Indoneesia suurimad linnad (2010)<ref name="citypopulation" />
! Linn !! Elanike arv
|-
| [[Jakarta]] || 9 588 198
|-
| [[Surabaya]] || 2 765 908
|-
| [[Bandung]] || 2 417 584
|-
| [[Bekasi]] || 2 378 211
|-
| [[Medan]] || 2 109 339
|-
| [[Tangerang]] || 1 797 715
|-
| [[Depok]] || 1 751 696
|-
| [[Semarang]] || 1 553 778
|-
| [[Palembang]] || 1 452 840
|-
| [[Makassar]] || 1 339 374
|}
Suurem osa indoneeslastest on tõenäoliselt [[Austroneesia keeled|austroneesia keeli]] kõnelevate rahvaste järglased, kes pärinevad arvatavalt [[Taiwan]]i saarelt. Teiseks olulisemaks rahvusgrupiks on [[melaneeslased]], kes elavad peamiselt riigi idaosas.<ref name="Taylor" /><ref name="LonelyPlanet" /> Kokku elab Indoneesias umbes 300 rahvast ja etnilist gruppi,<ref name="demography" /> kes räägivad 721 keeles ja dialektis (viis keelt on välja surnud)<ref name="languages" />. Indoneesia suurim rahvas on [[jaavalased]] (osakaal 45%), kes domineerivad nii poliitiliselt kui ka kultuuriliselt. Teiste rahvaste hulka kuuluvad [[sundad]] (14%), [[madurad]] (7,5%), [[malaid]] (7,5%) ja teised (26%). Väiksemate, kuid püsivate etniliste [[hiinlased|hiinlaste]], [[indialased|indialaste]] ja [[araablased|araablaste]] grupid elavad üle kogu saarestiku peamiselt [[linnastumine|linnastunud]] piirkondades.<ref name="ethnics" />
Indoneesia [[riigikeel]]eks on [[indoneesia keel]], [[malai keel]]e vorm, mida räägivad peaaegu kõik indoneeslased. Seda keelt kasutatakse kooliõppes, äritegevuses, poliitikas, kohalikus meedias ja akadeemilises maailmas. Keel põhineb [[Johori sultanaat|Johori sultanaadis]] välja arenenud malai keele dialektil, mida kasutati laialdaselt [[Malai saarestik]]us suhtluskeelena (''[[lingua franca]]'') ning mis on tänapäeval Singapuri, Malaisia ja Brunei riigikeel. Indoneesia keele kasutamist propageerisid [[Rahvuslus|rahvuslased]] 1920. aastatel, see kuulutati ametlikult riigikeeleks pärast riigi iseseisvumist 1945. aastal. Enamik indoneeslasi kasutab vähemalt ühte (sageli põhikeelena) ligi kolmesajast riigis kasutatavast keelest ja dialektist. Nendest on kõige populaarsem jaava keel, mida räägib Indoneesia suurim rahvas.<ref name="CIA" /> Samas hõredalt asustatud Lääne-Paapuas on kasutusel 276 keelt.<ref name="languages2" />
Kuigi Indoneesia põhiseaduses on sätestatud usuvabadus, tunnistab riik ametlikult vaid kuut [[religioon]]i: [[islam]]it, [[protestantlus]]t, [[katoliiklus]]t, [[hinduism]]i, [[budism]]i ja [[konfutsianism]]i.<ref name="religioon1" /> 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elab riigis muslimeid 87,2%, protestante 7,0%, katoliiklasi 2,9%, hinduiste 1,7%, budiste 0,7%.<ref name="sp2010" /> Enamik hindusid elab Bali saarel<ref name="OEYBALI" /> ja suurem osa budistidest on etnilised hiinlased<ref name="budism" />. Kuigi hinduism ja budism on tänapäeval vähe levinud, on need varem Indoneesia kultuuri märkimisväärselt mõjutanud. Islam kinnistus kaupmeeste abil Sumatra põhjaosas 13. sajandil ja sai piirkonna valitsevaks usundiks 16. sajandil.<ref name="islam" /> Rooma katoliku usk jõudis Indoneesiasse [[Portugal]]i kolonistide ja [[misjonär]]idega.<ref name="katolik" /> Protestantlus saabus koloniaalajastul koos Hollandi [[kalvinism|kalvinistidest]] ja [[Luterlus|luterlastest]] misjonäridega.<ref name="Christianity" />
Rahvastikust 44% (2010) elab linnades. Elanike mediaanvanus on 28,2 aastat. [[Sünd]]ide ja [[surm]]ade arv on riigis 1000 elaniku kohta vastavalt 18,1 ja 6,26 (hinnanguline 2011). Kuni üheaastaste laste [[suremus]] 1000 elaniku kohta on 28 (riikide arvestuses 72. kohal). Elanike [[keskmine eluiga]] on meestel 68,8 ja naistel 74,0 aastat. Üle 15-aastaste meeste kirjaoskus on 94% ja naiste oma 86,8%.<ref name="CIA" />
== Majandus ==
{| class="wikitable" style="font-size: 87%; float:right; margin-left:0.5em"
|+Tähtsamad põllumajandussaadused ja nende toodangumaht (2009)<ref name="fao" />
! Saadus !! Toodangumaht,<br>tonnides !! Koht<br>riikide<br>seas
220. rida ⟶ 183. rida:
| [[Kohvioad]] || 700 000 || IV
|}
Indoneesia majandus on [[segamajandus]], kus erasektor ja riigisektor on mõlemad olulised.<ref name="USSTATE" /> Riigi majandus on suurim [[Kagu-Aasia]]s ja riik kuulub [[G-20]] liikmesriikide hulka.<ref name="G20" /> Indoneesia arvestuslik [[sisemajanduse kogutoodang]] [[ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] alusel oli 2015. aastal 2,842 triljonit [[USA dollar]]it, millega riik platseerus maailmas 8. kohale. Samas on Indoneesia hinnanguline [[sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]] 11 100 USA dollarit, millega jääb riik maailmas 43. kohale. Arvestuslik [[majanduskasv]] on olnud aastatel 2008 6%, 2009 4,5% ja 2010 6%.
[[Tööstus]]sektori osakaal oli majanduses kõige suurem, moodustades sisemajanduse kogutoodangust 46,4% (2010), järgnes [[teenindus]]sektor (37,1%) ja [[põllumajandus]]sektor (16,5%). 2010. aastal oli kõige suurem tööjõu osakaal teeninduses (hinnanguliselt 48,9%), millele järgnes põllumajandus (38,3%) ja tööstus (12,8%). Riigi eelarve ülejääk oli 2010. aastal 8,5 miljardit USA dollarit (arvestuslik), aasta varem 10,75 miljardit USA dollarit. Tööstussektorist on kõige olulisemad nafta-, maagaasi- ja kaevandustööstus, tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus, puidu-, kautšuki- ja toiduainetetööstus ning turism. Riigi [[elekter|elektritoodang]] oli 2008. aastal 129 miljardit [[kWh]]. 2009. aastal oli arvestuslik naftatoodang 1,023 miljonit [[barrel]]it ööpäevas (tarbimine aga 1,115 miljonit), maagaasi toodang 85,7 miljardit m<sup>3</sup>.<ref name="CIA" />
=== Majanduse areng ===
1960. aastatel kannatas Indoneesia majandus tõsiselt poliitilise ebastabiilsuse, noore ja kogenematu valitsuse ning majandusliku natsionalismi tõttu, mis põhjustas elanikkonna seas vaesust ja nälga. [[Sukarno]] valitsusaja lõpus 1960. aastate keskel oli majandus kaoses – aastane [[inflatsioon]] oli ligi 1000%, eksport oli lakanud ja [[taristu]] lagunenud, tehased töötasid minimaalse jõudlusega ja investeeringud majandusse olid kokku kuivanud. Uus valitsus asus kohe majandusprobleeme lahendama ning peagi saadigi inflatsioon kontrolli alla, stabiliseerus ruupia kurss välisvaluutade suhtes, ajatati [[välisvõlg]] ning soodustati välisabi ja -investeeringute sissevoolu.
[[Pilt:Jalan Thamrin Jakarta2.JPG|pisi|vasakul|[[Jakarta]] on Indoneesia tähtsaim majanduskeskus.]] [[Pilt:KerbauJawa.jpg|pisi|Kodustatud vesipühvlite kasutamine riisipõllu harimisel]] Kuni 2008. aastani oli Indoneesia Kagu-Aasia riikide seas ainus [[Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon]]i (OPEC) liige. Organisatsioonist lahkumise põhjuseks sai toornafta sisenõudluse järjepidev kasv, mille rahuldamiseks enam riigi omatoodangust ei piisanud.<ref name="OPEC" /> 1970. aastate maailmaturu naftahinna tõus tõi aga Indoneesiale nii suurt eksporditulu, et selle abil saavutatud majanduskasv aastatel 1968–1981 oli keskmiselt üle 7%. 1980. aastate lõpus viidi läbi uued majandusreformid, kuna majandus oli ülereguleeritud ja sõltus liigselt langenud nafta maailmaturu hindadest ning aastane majanduskasv oli perioodil 1981–1988 keskmiselt 4,3%. Reformide hulka kuulus ruupia [[devalveerimine]] (ekspordi soodustamiseks) ja majandusregulatsioonide lõdvendamine, mis tõi endaga kaasa välisinvesteeringute sissevoolu, seda eriti kiiresti arenevasse ekspordisuunitlusega [[töötlev majandus|töötlevasse majandussektorisse]] ning mille abil oli riigi aastane majanduskasv aastatel 1989–1997 keskmiselt 7%.<ref name="schwarz" /> Indoneesia majandus kannatas tõsiselt 1997.–1998. aasta majanduskriisi ajal. Majandus langes 13,7% ja ruupia kurss kukkus USA dollari suhtes tasemelt 2600 tasemele 14 000 ruupiat ühe dollari eest.<ref name="CountryBrief" /> Rahvuslik valuuta stabiliseerus seejärel vahemikus 8000–10 000 ruupiat ühe dollari eest <ref name="valuuta" /> ning järgnes aeglane, kuid püsiv majanduskasv. Samas vähendas majanduse taastumist poliitiline ebastabiilsus, aeglaselt läbiviidavad majandusreformid ja [[korruptsioon]].<ref name=economist1 /><ref name = "Asia" /> [[Transparency International]]i loodud korruptsiooniindeksi taseme järgi on Indoneesia maailma riikide hulgas 110. kohal (2010).<ref name ="Transparency" /> Viimaste aastate positiivsele majanduskasvule vaatamata elavad paljud Indoneesia elanikud vaesuses ning kõrge on ka [[tööpuudus]], seda peamiselt madalate töötasude, toidukaupade ja kütuse kiire hinnatõusu tõttu. 2010. aastal oli arvestuslik tööpuudus 7,1%, aasta varem 7,9%. 13,3% rahvastikust elab allpool [[vaesuspiir]]i.<ref name ="CIA" /> Alates 2007. aastast on aga [[pangandus]]sektori kosumise ja sisenõudluse kasvu tõttu majanduskasv olnud 4,5–6,3%,<ref name ="IMF" /> mis on aidanud riigil ülemaailmse majanduskriisi aastatel 2008–2009 paremini toime tulla.<ref name ="IMF2" />
===
2009. aastal olid Indoneesia tähtsaimad ekspordipartnerid [[Jaapan]] (17,3%), [[Singapur]] (11,3%), [[USA]] (10,8%) ja Hiina (7,6%). Samal aastal olid olulisemad impordipartnerid Singapur (25,0%), Hiina (12,5%) ja Jaapan (8,9%). Riik [[eksport]]is 2010. aastal kaupa hinnanguliselt 146 miljardi USA dollari väärtuses ning [[import]]is kaupa 2009. aastal 119,5 miljardi dollari väärtuses. Indoneesial on rikkalikult mitmesuguseid loodusvarasid, mille hulka kuuluvad [[nafta]], [[maagaas]], [[tina]], [[vask]] ja [[kuld]]. Riigi peamiste impordiartiklite hulka kuuluvad masinad ja seadmed, keemiatööstuse produktid, kütused ja toiduained. Tähtsamate ekspordiartiklite seas on nafta, maagaas, elektriseadmed, vineer, kummi, palmiõli, tekstiilitooted.<ref name="CIA" /><ref name="faotrade" />
245. rida ⟶ 212. rida:
=== Turism ===
[[Turism]] on Indoneesias kiirelt arenev majandusharu. 2009. aastal külastas riiki 6,45 miljonit turisti ja turismi osakaal SKT-st moodustab umbes 3%. Siiski on arenguruumi veel palju, sest väikest naaberriiki [[Singapur]]i külastas samal aastal 9,5 miljonit turisti.<ref name ="economy" />
== Haridus ==
[[Pilt:Trowulan Museum 4.jpg|pisi|Indoneesia õpilased
Indoneesia haridussüsteem on väga suur ja mitmekülgne. Kooliõpilasi on riigis üle 50 miljoni ja õpetajaid üle 2,6 miljoni.<ref name="WBeducation" /> Alates 1994. aastast on Indoneesias koolikohustuslikud lapsed vanuses 7–15 aastat. Enne seda oli koolikohustus 7–12 aastatel lastel.<ref name="idpnorway" />
308. rida ⟶ 223. rida:
2009. aasta seisuga õppis Indoneesia 82 [[kõrgkool]]is 4,8 miljonit tudengit. Valitsus planeerib suurendada 2020. aastaks üliõpilaste arvu 260 000 võrra.<ref name="britishcouncil" />
[[Pilt:SMUN 54 Jakarta.jpg|pisi|Kool Jakartas]]
{| class="wikitable"
|+ Õpilaste arv haridusasutustes (2009)<ref name="britishcouncil" />
! Asutused
! Arv
330. rida ⟶ 247. rida:
|}
== Riigikaitse ==
Indoneesia maa-, mere- ja õhuvägedesse kuulub kokku 300 000 sõjaväelast.<ref name="armee" /> Armee tegevteenistusse kuulub umbes 233 000 inimest. Kaitsekulutuste osakaal eelarves oli 2006. aastal 4% [[SKT]]-st.<ref name="armee2" /> Pärast Suharto tagasiastumist oli ühe reformi eesmärgiks armee ametliku esindatuse eemaldamine parlamendist, kuid endiselt on selle poliitiline mõju üsna laialdane.<ref name="friend1" />
Separatismi esinemine [[Aceh]]i ja [[Paapua provints]]is on viinud relvastatud kokkupõrgete, inimõiguste rikkumise ja mõlemapoolse vägivallani.<ref name="aceh" /> Juhuti esinevad relvastatud kokkupõrked Acehi separatistide ja keskvõimu relvajõudude vahel olid kestnud ligi 30 aastat, kui 2005. aastal sõlmiti poolte vahel relvarahu.<ref name="Acehrebels" /> Paapua provintsis pole vägivald veel lõppenud, kuigi regioon on saanud [[autonoomia]] staatuse pärast Suharto tagasiastumist.<ref name="papuariot1" /><ref name="papuariot2" />
== Ajalugu ==
[[Pilt:Borobudur ship.JPG|pisi|[[Borobudur]]i templile tahutud laev umbes aastast 800 pKr]]
[[Jaava saar]]elt 1890. aastate alguses leitud [[fossiil]]sed jäänused kuulusid väljasurnud inimliigile [[püstine inimene]] (''Homo erectus''), kes elasid Indoneesia saartel hinnanguliselt 500 000 kuni 1,7 miljonit aastat tagasi. Püstise inimese järglased (''[[Homo erectus soloensis]]'') arenesid Jaava saarel välja arvatavalt 500 000 – 100 000 aastat tagasi.<ref name = "erectus" /> ''[[Homo sapiens]]'' jõudis [[Lõuna-Aasia]]st Indoneesiasse umbes 50 000 aastat tagasi. Viimased ''Homo erecticuse'' esindajad kadusid Jaava saarelt umbes 30 000 aastat tagasi.<ref name = "sapiens" /> Tänapäeval moodustavavad enamiku Indoneesia elanikest [[Austroneesia keeled|Austroneesia keeli]] kõnelevate rahvaste järeltulijad, kes saabusid [[Kagu-Aasia]]sse [[Taiwani saar]]elt umbes 2000 eKr, tõrjudes kohalikud [[Melaneesia|melaneeslased]] maa idaregioonidesse.<ref name="Taylor" />
Ideaalilähedased põllukultuuride kasvatustingimused ja üleujutatud [[riis]]ipõldude harimine alates 8. sajandist eKr võimaldasid küladel, linnadel ja väikestel kuningriikidel 1. sajandiks pKr heale järjele jõuda. Indoneesia strateegiliselt tähtis geograafiline asukoht aitas kaasa sise- ja väliskaubanduse arengule. Tähtsamateks kaubanduspartneriteks said India kuningriigid ja Hiina. Sellest perioodist alates on kaubavahetus piirkonna majanduses olulist osa etendanud.<ref name = "Taylor" />
[[Pilt:Main shrine of Prambanan temples.JPG|pisi|püsti|[[Prambanan]]i hinduistlik tempel Jaava saare keskosas]]
Alates 7. sajandist sai tänu kaubavahetusele üsna jõukaks [[Sriwijaya]] riik, kuhu jõudsid kaubateede abil ka [[hinduism]] ja [[budism]].<ref name = "Ricklefs"/> 8. ja 10. sajandi vahel tekkisid ja kadusid Jaava sisemaal kaks dünastiat: budistlik [[Sailendra]] ja hinduistlik [[Matarami kuningriik|Mataram]]. Need agraarriigid jätsid endast maha sellised suured religioossed monumendid nagu [[Borobudur]] ja [[Prambanan]]. Hinduistlik [[Majapahit]]i kuningriik asutati Jaava saare idaosas 13. sajandi lõpus ning ligi 100 aasta jooksul sai ta enda kontrolli alla peaaegu kõik suuremad saared Indoneesia arhipelaagis.<ref name = "majapahit" />
Kuigi muslimitest kaupmehed jõudsid Kagu-Aasiasse juba [[islam]]i leviku algusperioodil, pärinevad varasemad Indoneesia elanikkonna islamiseerumise tõendid alates 13. sajandist [[Sumatra]] saare põhjaosast. Ülejäänud Indoneesia piirkonnad islamiseerusid järk-järgult. 16. sajandi lõpuks sai islamist valitsev religioon Jaaval ja Sumatral. Enamikus piirkondades segunes islam kohaliku kultuuri ja religioonidega või vahetas need välja ning sellest kujunes domineeriv religioon, seda eriti Jaava saarel. Portugali kaupmehed saabusid Indoneesiasse 1512. aastal, soovides saada monopoolseid õigusi [[Maluku saared|Maluku saartel]] kasvavate [[muskaatpähkel|muskaatpähklitega]], [[nelk (maitseaine)|nelgiga]] ja [[kubeebapipar|kubeebapipraga]] kauplemisel. Varsti saabusid ka [[Holland]]i ja [[Suurbritannia|Briti]] kaupmehed. 1602. aastal moodustasid hollandlased [[Madalmaade Ida-India Kompanii]] ja said piirkonnas domineerivaks jõuks.<ref name = "Ricklefs" /> Portugallased tõrjuti saarestikust välja (v.a [[Ida-Timor]]) 17. sajandi esimesel poolel. Jaava saare suurim riik – [[Matarami sultanaat]] (16. sajand – 1755) – langes koloniaalvõimust sõltuvusse 18. sajandi alguses.<ref name = "ENE" /> Peale Madalmaade Ida-India Kompanii [[pankrot]]istumist moodustas Hollandi valitsus aastal 1800 [[Madalmaade Ida-India]] [[koloonia]].<ref name = "Ricklefs" />
Peaaegu kogu koloniaalperioodi jooksul kontrollisid hollandlased kindluste abil peamiselt rannikupiirkonda. Alles 20. sajandil laienes Hollandi ülemvõim suuremate saarte sisemaale. Hollandi väed surusid pidevalt maha ülestõuse nii Jaava saarel kui ka mujal. Kohalike liidrite ja verise [[Acehi sõda|Acehi sõja]] (1873–1903) mõjul (sõja käigus alistati [[Acehi sultanaat]]) nõrgenes kolonistide mõjuvõim.<ref name = "schwarz" /> Hollandlaste võim asendus [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal [[Jaapan]]i [[okupatsioon]]iga (1942–1945).<ref name = "Ricklefs" /><ref name="muse"/>
[[Pilt:Presiden Sukarno.jpg|pisi|left|püsti|[[Sukarno]], Indoneesia esimene president]]
Kaks päeva pärast Jaapani alistumist, [[17. august]]il [[1945]] kuulutasid mõjukas rahvuslik liider [[Sukarno]] (kes määrati hiljem presidendiks) ja [[Mohammad Hatta]] välja riigi iseseisvuse.<ref name = "sukarnoyears" /> Hollandlased üritasid seejärel oma võimu regioonis uuesti kehtestada, kuid olid sunnitud 1945–1949 toimunud [[Indoneesia iseseisvussõda|Indoneesia iseseisvussõja]] järel riigi iseseisvust tunnustama. [[Haag]]is sõlmitud kokkulepete kohaselt tunnustas Holland Indoneesia iseseisvust [[personaalunioon]]i ja föderaalriigina, millesse kuulusid lisaks vabariigile ka 15 Madalmaadele formaalselt alluvat riiki. [[Lääne-Paapua]] (ehk [[Uus-Guinea]] saare lääneosa) jäi Hollandile.<ref name = "gimonca1" /> Indoneesia saavutas ametlikult iseseisvuse 27. detsembril 1949 <ref name = "sukarnoyears2" />. 1950. aasta märtsikuuks oli enamik föderaalriigi koosseisu kuuluvaist ja Hollandile allunud riikidest ühinenud Indoneesia vabariigiga, misjärel moodustus unitaarne riik.<ref name = "gimonca1" /> Indoneesia alustas Lääne-Paapua okupeerimist 1. mail [[1963]]<ref name = "westpapua" /> ning inkorporeeris selle riigi koosseisu [[1969]]. aastal.<ref name = "FreeChoice" />
Sukarno võimu all muutus riigi demokraatlik valitsemiskord autoritaarseks ning ta ise suutis võimu säilitada parem- ja vasakpoolsete jõudude omavahelise tasakaalustamisega.<ref name = "Ricklefs" /> [[30. september|30. septembril]] [[1965]] surus armee maha ohvitserirühma võimuhaaramiskatse. Tekkinud olukorra kasutasid ära kindral [[Suharto]] ja kaitseminister [[Abdul Haris Nasution|Nasution]], kes kõrvaldasid võimult president Sukarno ning alustasid kommunistidevastaseid repressioone, mille käigus kaotas elu pool kuni üks miljon inimest.<ref name="counterpunch" /><ref name="AsianSurvey" /> Armee ülemjuhatajaks saanud Suharto määrati ametlikult presidendiks märtsis [[1968]].<ref name = "gimonca2" /> Uus valitsus asus seejärel majanduspoliitikat muutma: soodustati välisinvesteeringuid ja rahvuslikku erakapitali, vähendati riigi reguleerivat osa ning loobuti radikaalsetest reformidest.<ref name="ENE" /> Sellele järgnes kolme aastakümne järel pidev majanduskasv.<ref name ="Ricklefs" /><ref name="schwarz" /> [[1975]]. aastal okupeerisid Indoneesia väed [[Ida-Timor]]i.<ref name = "gimonca2" />
1990. aastate lõpus tabas Indoneesiat rängalt Aasia riikides leviv [[majanduskriis]]. Üle kogu maa toimusid selle tõttu demonstratsioonid ja rahutused. [[1998]]. aasta mais sunniti Suharto tagasi astuma.<ref name = "gimonca3" /> 1999. aastal otsustas Ida-Timor referendumil Indoneesiast lahku lüüa ning sellega lõppes 25 aastat kestnud Indoneesia okupatsioon [[Timor]]i saare idaosas.<ref name="FordKissinger" /> Suharto tagasiastumisest alates on riigis tugevnenud demokraatlikud arengud ning on toimunud esimesed presidendi otsevalimised (2004). Progressi on aeglustanud aga poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalsed rahutused, korruptsioon ja terrorismiaktid. Siiski on viimastel aastatel majanduskasv olnud märkimisväärne. Kuigi eri religioonidesse ja etnilistesse gruppidesse kuuluvate inimeste vahel on suhted enamasti rahulikud, on esinenud ka rahulolematust ja vägivalda.<ref name="trincoll" /> 2005. aastal sõlmis keskvalitsus rahuleppe [[Aceh]]i separatistidega, lõpetades peaaegu 30 aastat kestnud relvakonflikti, mille käigus hukkus üle 15 000 inimese.<ref name="Acehrebels" />
== Kultuur ==
[[Pilt:Wayang Pandawa.jpg|pisi|280px|Varjuteater ''wayang kulit'']]
Indoneesias elab ligi 300 etnilist gruppi, kelle kultuuriline identiteet on tekkinud sajandite jooksul ning seda on mõjutanud [[India kultuur|India]], [[araabia kultuur|araabia]], [[Hiina kultuur|Hiina]] ja [[Euroopa kultuur]]. Näiteks sisaldavad jaava ja bali tantsud (samuti ka varjuteater ''wayang kulit'') hindu kultuuri ja [[mütoloogia]] aspekte. [[Indoneesia arhitektuur]]i on kõige rohkem mõjutanud [[India arhitektuur]], kuid märkimisväärset mõju on avaldanud ka [[Hiina arhitektuur|Hiina]], [[araabia arhitektuur|araabia]] ja [[Euroopa arhitektuur]].
[[Sport]] on Indoneesias üldjuhul meestele orienteeritud, suureks probleemiks on sporti saatvad illegaalsed kihlveod. Kõige populaarsemad spordialad on [[sulgpall]] ja [[jalgpall]].<ref name="facts" /> Olümpiamängudelt on võitnud medaleid Indoneesia sulgpallikoondis. Indoneesia on tulnud ka meeste ja naiste sulgpalli võistkondlike maailmameistrivõistluste võitjaks (''[[Thomas Cup]]'' ja ''[[Uber Cup]]'') vastavalt kolmeteistkümnel ja kolmel korral. Jalgpallis ei ole seevastu suurt edu saavutatud – [[Indoneesia jalgpallikoondis]] on [[FIFA edetabel]]is 2014. aasta alguse seisuga alles 161. kohal. Traditsiooniliste spordialade hulka kuuluvad veel ''[[sepak takraw]]'' ja [[pull]]ide võiduajamine [[Madura]]l.
[[Pilt:Food Sundanese Restaurant, Jakarta.jpg|pisi|Mõned traditsioonilised Indoneesia road]]
[[Indoneesia köök]] on regiooniti erinev ning selle mõjutused pärinevad Hiinast, Euroopast, [[Lähis-Ida]]st ja Indiast.<ref name="LonelyPlanet" /> Põhitoiduks on [[riis]], mida serveeritakse [[liha]] ja [[köögiviljad]]e garniirina. [[Vürtsid]] (eriti [[tšilli]]), [[kookospiim]], [[kala (toit)|kala]] ja [[kanaliha|kana]] on toitude põhilised komponendid. Erinevalt Vietnami ja Tai toidust segatakse vähem maitseaineid ning maitsestatakse lihtsalt ja rohkelt.<ref name="eastasianfood" />
[[Pilt:Traditional indonesian instruments02.jpg|pisi|left|Traditsioonilised Indoneesia muusikainstrumendid]]
Indoneesia traditsioonilise [[muusika]] esindajate hulka kuuluvad ''[[gamelan]]'' ja ''[[kroncong]]'' (või ''krontjong''). ''Gamelan'' on [[Ansambel (muusika)|ansambel]] (levinud peamiselt Jaaval ja Balil), mille mäng põhineb [[Pentatoonika|pentatoonilistel]] [[helilaad]]idel. ''[[Dangdut]]'' on tänapäevane [[popmuusika]], millel on araabia, India ja malai rahvamuusika sugemed. Indoneesia kohaliku filmitööstuse toodang oli väga populaarne ja domineeris Indoneesia kinodes 1980. aastatel. 1990ndatel saabus järsk langus ning võimust võtsid [[Hollywood]]i ja [[Hongkong]]i filmid. 21. sajandi algusest on kohaliku filmitööstuse toodang taas kasvamas.<ref name="movie" />
Vanimad Indoneesia kirjamälestised on [[Sanskriti keel|sanskritikeelsed]] [[raidkirjad]] (leiti Kalimantani idaosast), mis pärinevad 4. sajandi teisest poolest pKr.<ref name="kutai" /> Esimesed kirjandusteosed ilmusid [[vanajaava keel|vanajaava]] ehk kaavi keeles umbes 8. sajandil.<ref name="ENE" /> Vanajaava kultuuri peamiseks kirjandusžanriks oli ''[[kakawin]]'' – sanskriti kirjandusest tuletatud poeem, mida esitati Jaava saare kuningakodades 9.–16. sajandini.<ref>Taylor (2003), pages 32–33.</ref> Vanim selline teos on "Ramayana" (umbes aastast 870).<ref name="Ramayana" /> Esimeste [[proosa]]teoste hulka kuulusid "Pararaton" ja "Tantu Panggělaran" (arvatavalt 15. sajandist).<ref name="ENE" /> Hilisema Indoneesia kirjanduse tähtsamateks autoriteks on hollandlane [[Multatuli]] (1820–1877), kes kritiseeris Indoneesia põliselanike kohtlemist Hollandi koloniaalvõimude poolt; Sumatra saarelt pärit [[Muhammad Yamin]] (1903–1962) ja [[Hamka]] (1908–1981) olid iseseisvuse-eelse aja tähtsamad rahvuslastest kirjanikud <ref>Taylor (2003), pages 299–301.</ref> ja [[Pramoedya Ananta Toer]] (1925–2006), kes oli kuulus [[romaan]]ikirjanik.<ref>Vickers (2005) pages 3 to 7; Friend (2003), pages 74, 180.</ref> Paljud indoneeslased kannavad kaasa [[rahvaluule]] ja [[rahvajutt|rahvajutu]] traditsiooni, mis aitab neil säilitada oma identiteeti.<ref name="heritage" />
[[Indoneesia meedia]] vabadus suurenes märkimisväärselt pärast [[Suharto]] võimuperioodi, mil tänapäeval tähtsuse minetanud informatsiooniministeerium jälgis ja kontrollis kodumaist meediat ning piiras välismaist.<ref name="media" /> Televisiooniturul konkureerib tosinkond televisioonivõrku – kaks avalik-õiguslikku ja kümme kommertsvõrku. Riigis tegutseb üle saja kohaliku telejaama, laialdaselt on levinud satelliit- ja kaabeltelevisioon; raadiojaamu on üle 700, millest üle 650 erajaamad (2008). Internetti kasutas 2009. aastal ligi 20 miljonit inimest.<ref name="CIA" />
==Vaata ka==
450. rida ⟶ 405. rida:
<ref name="britishcouncil">{{netiviide | URL = http://www.britishcouncil.org/eumd-information-background-indonesia.htm| Pealkiri = "Indonesia market introduction"| Väljaandja = www.britishcouncil.org| Kasutatud = 16.09.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="sp2010">[http://sp2010.bps.go.id/index.php/site/tabel?tid=321&wid=0 Sensus Penduduk 2010 – Penduduk Menurut Wilayah dan Agama yang Dianut]</ref>
}}
| |||