Läänemeresoomlased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Segaselt sõnastatud ja ekslikke väiteid sisaldav tekst välja, pikemalt arutelulehel
18. rida:
Neile lisanduvad väiksemad paikkondlikud rühmad, nagu võrokesed, livvikod, kainulased, hämelased, savolased jt. Läänemeresoomlasteks võib pidada tänaseks venestunud Ilmjärve (Ilmeni) tšuude. Pihkva tšuudidest on alles vaid seto rahvas. Lahtiseks jääb venestunud merja rahva läänemeresoomlaste hõimu kuuluvuse küsimus.
 
KeeleliseltLäänemeresoome ühendabkeeled läänemeresoomlasikuuluvad [[soomeugri keeled|soomeugri keelterühma]] hulkaja kuuluvpärinevad [[algläänemeresoome keel]]est, millest tänased keeled välja arenesid. Algläänemeresoome keel (Viitso 2011)mis jõudis praegustele aladele kas lõuna või kagu poole jäävast piirkonnast (Viitso 2011).
==Läänemeresoomlaste ühisjooned==
DNA-genealoogia: isaliini pidi ühendab läänemeresoomlasi (ka saame, lätlasi ja leedulasi ning põhjavenelasi) Y-kromosoomi haplogrupi N1c1a (end.N3a1) suur osakaal (35-65%), mille kandjad eraldusid teistest N-tüvedest umbes 10 tuhat ja jõudsid Lõuna-Siberist Põhja-Euroopasse 8 tuhat aastat tagasi ehk 6000 e.m.a (Derenko et al. 2007).
 
Esialgu jagunesid (Kallio 2006, 2007) algläänemeresoomlased sisemaa (tšuudi-lõunaeesti) ja rannahõimudeks, rannahõimud jagunesid omakorda lõuna- (liivi) ja põhjahõimudeks (põhjaeesti, vadja, vepsa, karjala ja läänesoome). Siinkohas pole arvesse võetud liivlastest kaugemale lõuna poole jäävaid ja tänaseks pea jäljetult kadunud hõime Läti, Leedu ja Preisi aladel.
Teistest Y-DNA põlvnemisjoontest ühendab läänemeresoomlasi haplogrupp R1a1 (30-40%, soomlastel 7,5%) ja I1 (kuni 10 %, soomlastel 28%).
 
Emalt lastele edasiantavaist mtDNA liinidest eristab läänemeresoomlasi kõrge U4 (7%) ja U5 (kuni 18%) haplogrupi osakaal.
 
Antropoloogiliselt ühendab läänemeresoomlasi idabalti, läänepoolseid ka läänebalti rassitüüp, eripärana ka maailma heledamad silmad ja juuksed (K.Mark et al. 1994).
 
Odontoloogiliselt ühendab suuremat osa läänemeresoomlastest gratsiilset põhjatüüpi hambad, osaliselt ka keskeuroopa tüüpi ja piirkonniti ka põhjaeuroopa relikttüüpi (saami) hambad (K.Mark et al. 1994).
 
Arheoloogiliselt ühendab läänemeresoomlasi Kunda (-10000-7000 a.), seejärel Narva (-7300-3750 a.)ja kammkeraamika kultuur (-6200-4000 a.), mis kõik ulatusid Viena (Valgest) merest Visla suudmeni, samuti hilisem venekirveste (-4300-3800 a.), paiguti kivikirstkalmete ning seejärel kääbaste kultuur.
 
Keeleliselt ühendab läänemeresoomlasi soomeugri keelterühma hulka kuuluv algläänemeresoome keel, millest tänased keeled välja arenesid. Algläänemeresoome keel (Viitso 2011) jõudis praegustele aladele kas lõuna või kagu poole jäävast piirkonnast.
 
Esialgu jagunesid (Kallio 2006, 2007) algläänemeresoomlased sisemaa (tšuudi-lõunaeesti) ja rannahõimudeks, rannahõimud jagunesid omakorda lõuna- (liivi) ja põhjahõimudeks (põhjaeesti, vadja, vepsa, karjala ja läänesoome). Siinkohas pole arvesse võetud liivlastest kaugemale lõuna poole jäävaid ja tänaseks pea jäljetult kadunud hõime Läti, Leedu ja Preisi aladel.
 
Üksikute rahvarühmade paisumine, hääbumine, ränded, looduslikud olud, erinevad kontaktid, liitumised ja segunemised kujundasid ajapikku tänase pildi. Killustumine algas kõige enam 2500 aastat tagasi (500 eKr), uute ühtsete rahvuste kujunemine (soomlased, eestlased) algas väiksemate rahvusrühmade liitumisega II aastatuhande lõpusajandeil (Kallio 2006,2007).