Uurali algkeel: erinevus redaktsioonide vahel

Täiesti [[Kalevi Wiik#Teooria Euroopa rahvaste ja keelte kujunemisest|erineva algkodu hüpoteesi]] on esitanud [[Kalevi Wiik]], kelle arvates näitavad [[arheoloogia]], [[geneetika]] jt teadusharude andmed, et Uurali keelt<ref>Wiik ise eelistab Uurali keelte nimetamist soomeugri keelteks, kuna ta ei nõustu Uurali keele varase jagunemisega soomeugri ja samojeedi keelteks, pidades viimase teket hiliseks nähtuseks. Wiik 2005, lk 470</ref> (või keeli) kõneldi viimasel jääajal eksisteerinud Ukraina refuugiumis, kust see jää taandudes levis Põhja-Euroopasse.<ref>[[Kalevi Wiik]] (2005). Eurooplaste juured. Tõlkinud [[Iris Metsmägi]]. 2005. Lk 88–90, 329–335</ref> Wiik peab võimalikuks, et enne Ukraina refuugiumit oli varane Uurali keelekuju levinud [[Gravette kultuur]]i (28 000–18 000 aastat tagasi) idaosas ja et omakorda enne seda oli tegu ühe [[Aurignaci kultuur]]i (40 000–28 000 aastat tagasi) väikekeelega.<ref>Wiik 2005, lk 57–62, 82–83</ref> Mõned teisedki keeleteadlased ja arheoloogid on Wiikiga sarnastel seisukohtadel<ref>[[Karl Pajusalu]] (2014). Kas on mitu eesti keelt? Kogumikus: Rahvusvahelised rahvusteadused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 117–118</ref><ref>Parpola 2012, lk 143</ref>, kuid valdavalt on teised uurijad tema lähenemise erinevaid aspekte põhjendamatuks või ümberlükatuks pidanud ja laiemat toetust see leidnud ei ole.<ref>Näiteks Jaakko Häkkinen (2006). [http://www.elisanet.fi/alkupera/Uralic.html Studying the Uralic proto-language]; [[Merlijn de Smit]] (2004). [http://www.butterfliesandwheels.org/2004/a-paradigm-shift-in-finnish-linguistic-prehistory/ A ‘Paradigm Shift’ in Finnish Linguistic Prehistory]; [[Maarja Villandi]] (2010). [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15131/villandi_maarja_MA.pdf?sequence=1&isAllowed=y Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta].</ref>

 

==Algkeele lagunemine==

Algkeele lagunemisele eelnes selle levik laiemale alale. Janhunen peab Uurali algkeele ekspansiooni eelduseks selle kõnelejate eelisseisundit seoses asumisega strateegilisel positsioonil metsa- ja [[stepp|stepivööndi]] piiril või ka nende lähedust [[Euraasia]] kultuure metalliga varustanud [[maardla]]tele Uuralite lõunaosas.<ref>Janhunen 2009, lk 73</ref> Häkkineni arvates võis alguurali keeleala laienemist võimaldada paiknemine rikkalike metallivarude piirkonnas, mis tõi selle kõnelejatele jõukust ja prestiiži.<ref>Häkkinen 2012, lk 95–96</ref> Eeldades Uurali algkeele kõnelejate suhteliselt väikest arvukust, peab Janhunen selle ekspansiooni põhiliseks viisiks keelevahetust, mille käigus varem mitteuurali keeli kõnelenud rahvarühmad läksid üle Uurali keelele.<ref name=Janhunen70>Janhunen 2009, lk 70</ref> Levimist keelevahetuse teel usub ka Parpola.<ref name=Parpola156157>Parpola 2012, lk 156–157</ref> Neist kadunud keeltest Uurali keeltesse jäänud [[Substraat (lingvistika)|substraat]] on mõnel juhul tuvastatud indoeuroopalikuna, teistel juhtudel jäänud aga tundmatuks (tinglikult on neid nimetatud [[paleoeuroopa keeled|paleoeuroopa]] ja [[paleoaasia keeled|paleoaasia]] keelteks).<ref name=Janhunen70 />

 

===Traditsiooniline käsitlus===

Uurali algkeel lagunes traditsioonilise hinnangu kohaselt umbes 4000 aastat eKr. Uurali algkeele laialilevimist on seotud Ljalovo kultuurist (u 5000–3650 eKr) pärit tüüpilise [[kammkeraamika kultuur]]i (u 3900–3500 eKr) levikuga, mis läänes ulatus välja praeguse [[Soome]], [[Eesti]] ja [[Läti]] alale.<ref name=Parpola144147>Parpola 2012, lk 144–147</ref> Enne [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsiniku]] dateeringute [[Kalibreerimine|kalibreerimist]] [[päikeseaasta]]tesse olid kõik need nähtused hinnatud mõnevõrra hilisemaks,<ref name=Lang>[[Valter Lang]] (2014). Eestlaste juured Eestimaal. – ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'', 7–8, lk 78–92.</ref> näiteks tüüpiline kammkeraamika paigutati varem aastatesse 3300–2800 ekr.<ref>[[Sulev Vahtre]] (1994). Eesti ajalugu. Kronoloogia. Tallinn. Lk 9</ref> Traditsiooniliste hinnangute lähtekohaks on olnud arheoloogide seisukoht, et alates kammkeraamika kultuuri levikust Läänemere äärde on sealse materiaalse kultuuri ja asustuse areng olnud järjepidev kuni ajaloost teadaolevate [[läänemeresoomlased|läänemeresoome rahvasteni]]. Sellise niinimetatud järjepidevusteooria põhjal järeldatud, et kammkeraamika kultuur esindas nende keelelisi esivanemaid.<ref name=Lang /><ref name=Parpola144147 />

 

Sarnasele tulemusele on jõutud Uurali algkeele sõnade ''påtå'' ("savipott") ja ''*wäśka'' ("vask") analüüsi teel. Kuna Läänemerest itta jäävas piirkonnas kuuluvad varaseimad leitud savipotid perioodi 5100–4000 aastat eKr, varaseimad vasksõrmused perioodi 4000–3600 aastat eKr ja hilisemaid uuendusi märkivad sõnad alguurali keeles puuduvad, on selles nähtud kinnitust alguurali keele dateerimiseks umbes aastasse 4000 eKr. Välja on ka toodud, et kammkeraamika kultuuri areaal on ajaloolisest ajast teada oleva Uurali keelte areaaliga suuremas vastavuses kui ükski teine eelajalooline kultuurikompleks.<ref name=Kallio2003 />

 

===Uuem alternatiivne käsitlus===

Alates Petri Kallio 2006. aasta artiklist<ref>Kallio 2006</ref> on osa uurijaid (näiteks Jaakko Häkkinen<ref>Häkkinen 2012, lk 93</ref>, [[Ante Aikio]]<ref>[[Ante Aikio]] (2011). [http://www.sgr.fi/sust/sust266/sust266_aikio.pdf An essay on Saami ethnolinguistic prehistory]. ''Mémoires de la Société Finno-Ougrienne''. Helsinki: Finno-Ugrian Society. Lk 67</ref>, [[Valter Lang]]<ref name=Lang />, [[Mikko Heikkilä]]<ref>[[Mikko Heikkilä]] (2011). [http://kielievoluutio.uta.fi/lib/exe/fetch.php?media=bedlan2011_heikkila.pdf The Chronology of the Proto-Finnic and Proto-Samic Sound Changes, Finland’s oldest Place-names and their Implications for Finlandʼs linguistic Pre-history]. BEDLAN 2011, seminar</ref>, [[Ago Künnap]]<ref>[[Ago Künnap]] (2010). [http://jeful.ut.ee/public/files/kynnap-esuka2.pdf Eestlaste ja eesti keele päritolust: vahekokkuvõtteks]. "Keele rajad. Pühendusteos professor Helle Metslangi 60. sünnipäevaks (187−192). Tartu: Tartu Ülikool.</ref>, osaliselt Juha Janhunen<ref>Janhunen 2009, lk 66</ref>) asunud toetama või arvestatava alternatiivina võtma algkeele hilisemat dateerimist ja selle ühtsuse lagunemist umbes 2000/1900 aastat eKr.<ref>Pajusalu 2014, lk 118</ref> Kallio jõudis järeldusele, et kuna Uurali keeltes leiduvate indoiraani laensõnade [[fonoloogia|fonoloogilised]] arengud on olnud samasugused Uurali algkeelest päritud sõnadega, siis pidi nende laenamine toimuma juba Uurali algkeelde, mitte soomeugri algkeelde nagu traditsiooniliselt on arvatud. See tähendab, et Uurali algkeel ei saaks olla palju vanem indoiraani algkeelest, mida tavaliselt dateeritakse III aastatuhande lõppu eKr. Kallio juhib tähelepanu ka asjaolule, et rekonstrueeritud Uurali ja soomeugri algkeeled on praktiliselt identsed, mistõttu ta ei pea nende pea 2000-aastast ajalist erinevust mõeldavaks. Indoiraani laenude nappust samojeedi keeltes seletab Kallio nende keelte varase eraldumise asemel sõnade väljavahetumisega paleosiberi substraatkeele laenude vastu, mida ta indoiraani laenude väikest hulka ja paleosiberi suurt mõju arvestades peab statistilises mõttes täiesti tõenäoliseks.<ref>Kallio 2015, lk 79–82</ref>

 

Uus arusaam on kujunenud ka arheoloogilise järjepidevuse küsimuses. Ühest küljest on peetud ekslikuks arheoloogilise kultuuri järjepidevuse tõlgendamist keelelise järjepidevusena, teisalt on uute väljakaevamiste valguses ilmnenud, et vähemalt Eesti ja Põhja-Läti ala asustuses on pärast kammkeraamika kultuuri, aastatel umbes 2000–1200 eKr, olnud märkimisväärne lünk või tagasilöök.<ref name=Lang />