Eesti põllumajandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P herrnhuutlus > hernhuutlus |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) + pilte |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2013}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Vilama TÜ laudad.jpg|pisi|Vilama taluühistu laudad.]]
[[Pilt:Lambad kadastikus.jpg|pisi|Lambad [[Osmussaar]]e kadastikus.]]
'''Põllumajandus''' on '''Eestis''' üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu [[Eesti majandus]]. Ehkki Eesti linnad hakkasid industrialiseeruma juba 19. sajandi lõpus, jäid [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] põllumajandustooted üheks põhiliseks ekspordiharuks ning ka [[nõukogude aeg|nõukogude ajal]] rahuldas Eesti põllumajandus kohaliku vajaduse ja selle toodangust jätkus ka massiliseks väljaveoks ülejäänud [[NSV Liit]]u. Põllumajanduse osakaal Eesti majanduses langes järsult alles pärast taasiseseisvumist ja omandireformi, mille käigus suurmajandid ([[kolhoos]]id ja [[sovhoos]]id) lagundati ja erastati. 1990. aastate lõpust on põllumajanduses hakanud taas valitsema suurettevõtted, väikefarmid aga tegelevad [[maaturism]]<nowiki/>i, [[mahepõllundus]]e ja nišiturgudega.
==Maaomandi jaotus==
[[Pilt:Võlle küla põllud.jpg|pisi|[[Võlle]] küla põllud.]]
2007. aastal oli Eestis kokku 23 257 [[põllumajanduslik majapidamine|põllumajanduslikku majapidamist]], neist 21 868 kuulusid [[füüsiline isik|füüsilistele]] ja 1388 [[juriidiline isik|juriidilistele isikutele]]. Majapidamistele kuulus 906 833 ha [[põllumajandusmaa]]d, mis jagunes aga füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel peaaegu pooleks: 469 735 ha kuulus füüsilistele ja 437 098 ha juriidilistele isikutele. Statistikaameti andmeis esile toodud suurusrühmadest olid nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute majapidamiste seas arvukaimad 2–5 ha suurused majapidamised: füüsilistel isikutel 5439 tk, juriidilistel 5334 tk. Kogupindalast suurim osa kuulus aga enam kui 100 ha suurustesse majapidamistesse: füüsiliste isikute 908 majapidamisele 208 545 ha (kõigis rühmades kokku 469 735 ha), juriidiliste isikute 642 majapidamisele 418 445 ha (kõigis rühmades kokku 437 098 ha).<ref>Statistikaameti andmebaas, tabel "PMS406: PÕLLUMAJANDUSMAA --- Aasta, Näitaja, Valdaja õiguslik vorm ning Põllumajandusmaa suurusklass", 2. oktoober 2013</ref>
103. rida ⟶ 105. rida:
===Tsaariaeg===
[[Pilt:Lahmuse mõis - laut, tall.JPG|pisi|[[Lahmuse mõis]]a laut-tall.]]
[[Vene Tsaaririik|Vene tsaaririigi]] võimu all veedetud kolme sajandi vältel (1710–1917) arenes Eesti põllumajandus märgatavalt. Ehkki pärast [[Põhjasõda]], katku ja näljahäda oli maaelanikkond järsult kahanenud, võeti järgneval sajandil kasutusele mitu tähtsat tehnoloogiat, nende seas [[viinapõletamine]]. Vaatamata [[pärisorjus]]ele, mis 19. sajandi alguseni aina süvenes, sai tehnoloogiline edasiminek aluseks [[kapitali akumuleerumine|kapitali akumuleerumisele]] mitte üksnes mõisnike, vaid ka talurahva seas. Vaevalt saanuks Eesti- ja Liivimaa talupojad endale pärast [[pärisorjuse kaotamine|pärisorjuse kaotamist]] talusid päriseks osta, kui neil polnuks vähimatki võimalust selleks raha koguda.
142. rida ⟶ 145. rida:
===Taasiseseisvunud Eesti===
[[Pilt:Nisupõld Kose alevikus.jpg|pisi|Nisupõld Kose alevikus.]]
[[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taasiseseisvumise]] järel tabas Eesti põllumajandust mitu suurt vapustust. [[File:Taluniku majapidamine Läänemaa maastikus.jpg|thumb|Taluniku majapidamine Läänemaa maastikus]]Esiteks kaotas Eesti järk-järgult oma senise suurima turu Venemaal, kuna poliitiliste hõõrumiste ja piirivaidluste tõttu, aga ka sisepoliitilistel põhjustel kehtestas Venemaa toiduainete impordile Eestist mitmeid takistusi, samuti langes Vene tarbijate ostuvõime. Teiseks algatas Eesti valitsus omandireformi, mille käigus tagastati suur osa maadest ja hoonetest õigusjärgsetele omanikele, kellele või kelle esivanematele kuulus kinnisvara enne selle riigistamist 1940. aastal. Kolmandaks erastati senised riigimajandid, osalt lagundades need üksiktaludeks ja tagastades varasid omandireformi käigus, osalt aga ka tervikuna, tihti senisele juhtkonnale ning mitte just harva isegi majandi enese vara eest. Esimesed talud taastati 1988. aastal, 1992. aastaks oli registreeritud 8555 talu, millele kuulus kokku 218 867 ha maad.<ref name="8talu" />▼
[[Pilt:Taluniku majapidamine Läänemaa maastikus.jpg|thumb|Taluniku majapidamine Läänemaal]]
▲[[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taasiseseisvumise]] järel tabas Eesti põllumajandust mitu suurt vapustust.
Kõik see jättis põllumajandusele tugeva jälje. Investeeringuteks ei leidunud raha, tootlikkus ja efektiivsus langesid, samuti pärssis põllumajanduse arengut riiklik ideoloogia, mis toetas 1990. algul populaarset romantiliste väiketalude kuvandit "Pätsu-aegse Eesti Vabariigi" eeskujul. Nii ei eraldatud Eestis põllumajandusele 1998. aastani riiklikke toetusi. Põllumajanduse osatähtsus SKP-s langes, tootmise taastumine võttis aastaid aega. Nüüdseks on põllumajandus taandunud kolmandajärguliseks majandusharuks, Eestis valitseb teenusmajandus nagu teisteski arenenud lääneriikides.<ref name="Riigikogu">[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11183&op=archive2 Eesti põllumajanduse konkurentsivõime: olukord ja tulevikuväljavaated] Riigikogu Toimetised</ref>
| |||