Giorgio Vasari: erinevus redaktsioonide vahel

Tema sulest pärineb "''Le vite de' più eccellenti pittori, scultori, e architettori''" ("'Kõige väljapaistvamate maalikunstnike, [[skulptor]]ite ja arhitektide elulood"'), mis on üks olulisimaidolulisemaid allikaid itaalia [[renessanss|renessansiajastu]] kunstnike ja kunsti kohta. Tänu sellele peetakse teda kunstiajaloo isaks. Samas oli ta ka ise produktiivne kunstnik ja tegutses [[Toscana suurhertsog]]i õuekunstnikuna.

Vasari alustas [[õpipoiss|õpipoisina]] [[karastatud klaas]]i maalija Guglielmo da Marsiglia töökojas. Kui ta sai 16-aastaseks, saatis [[kardinal]] [[Silvio Passerini]] ta [[Firenze]]sse [[Andrea del Sarto]] juurde õppima. Tema kaasõpilaste hulka kuulusid [[Rosso Fiorentino]] ja [[Jacopo Pontormo]]. Ta sai seal sõbraks [[Michelangelo]]ga, kelle stiil teda suuresti mõjutas. Aastal [[1529]] külastas ta [[Rooma]]t ning uuris seal [[Raffael]]i ja teiste [[kõrgrenessanss|kõrgrenessansi]] meistrite töid.

Vasari esese [[manerism|maneristlikud]] maalid olid tema eluajal kuulsamad kui hiljem. [[Medici]]d palkasid teda korduvalt tööle Firezes ja Roomas, ta töötas ka Arezzos, [[Napoli]]s ja mujalgi. Paljud tema maalid on säilinud, sealhulgas Firenzes Vanas Palees (''[[Palazzo Vecchio]]'') olevad seina- ja laemaalid, mille kallal ta oma abilistega töötas alates aastast [[1555]], ning [[Santa Maria del Fiore]] [[kuppel|kupli]] freskod, mida ta alustas ning mille lõpetasid [[Federico Zuccari]] ja [[Giovanni Balducci]]. Ta organiseeris ka muus osas Palazzo Vecchio kaunistamist.

Aastal [[1547]] valmisid tal Roomas [[Kantseleipalee]]s (''Palazzo della Cancelleria'') [[fresko]]d saalis, mida freskode kiire valmimise tõttu hakati nimetama [[Saja tunni saal]]iks (''Sala dei Cento Giorni''). Neid freskosid kritiseerisid Vasari kaasaegsed ja ka Vasari ise, kes mõistis, et oli kiirusele ohvriks toonud kvaliteedi. Kui Michelangelo neid freskosid nägi, ütles ta lihtsalt: "On näha." ("''Si vede.''"), vihjates, et kiirustamise jäljed on ilmsed.

Arhitektina oli Vasari edukam kui kunstnikuna. Firenzes projekteeris ta [[Vasari koridor]]i, mis ühendab Vana paleed läbi [[Uffizi galerii]] kaudu [[Pitti palee]]ga [[Arno jõgi|Arno jõe]] teisel kaldal. Koridor ületab Arno jõe kaaristul, mis asub [[Ponte Vecchio]] sillal. Vasari [[lodža]] Uffizi palees asub pika ja kitsa [[õu]]e tagaotsas, mis oli avalike väljakute planeerimisesplaneerimisel haruldane, ja kui seda pidada lühikeseks [[tänav]]aks, on see renessansiajastu unikaalne, ühtses stiilis tänav.

Aastal [[1562]] projekteeris Vasari [[Pistoia]]s [[Basilica della Madonna dell'Umiltà]] kaheksanurkse kupli ja juhtis selle ehitamist. See kuppel on kõrgrenessansiarhitektuuri väljapaistev näide.