Unenägu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Resümee puudub
1. rida:
'''Unenäod''' on [[uni|une]] ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid.<ref>{{cite web |url=http://www.thefreedictionary.com/dream |title=Dream |publisher= The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition. 2000 |accessdate=2009-05-07}}</ref> Unenägude funktsioonid ei ole veel üheselt selged, kuigi eksisteerib mitmesuguseid teaduslikke, filosoofilisi ja religioosseid teooriaid. Unenägude teaduslikku uurimist kutsutakse oneiroloogiaks.<ref>{{cite web|last=Kavanau |first=J.L. |title=Sleep, memory maintenance, and mental disorders |publisher=Journal of Neuropsychiatry and Clinical Neurosciences |year=2000 |volume=12(2)}}</ref>
 
Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste ([[inglise keel]]es ''rapid eye movement'') une staadiumis ehk [[REM uni|REM-une]] ajal. Unenägude esinemise kohta on teada antud ka teistest [[unestaadiumid|unestaadiumidest]] ärgates, kuigi harvem. Mitte-REM unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad.<ref name=hobson>Hobson, J.A. (2009) ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness'', Nature Reviews, 10(11)</ref> Siiski esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides, samas pole ka mitte kõik REM-une aegsed äratused andnud kinnitust äsjasest unenäo nägemisest.<ref name="Solms2000">{{cite book |last=Solms |first=M. |year=2000 |title=Dreaming and REM sleep are controlled by different brain mechanisms |publisher= Behavioral and Brain Sciences |edition=23(6) |pages=793–1121}}</ref>
 
Inimene näeb öö jooksul vähemalt 5 korda unenägusid, millest ta suudab mäletada 3–5 unenägu.<ref>Empson, J. (2002). ''Sleep and dreaming'' (3rd ed.)., New York: Palgrave/St. Martin's Press</ref> Unenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini.<ref name=hobson/> Mida pikemalt inimene järjest magab, seda kauem kestavad ka tema unenäod. Tüüpilise 8-tunnise uneaja vältel esineb umbes 2 tundi REM-und, mille jooksul kogeb inimene tõenäoliselt kõige intensiivsemaid unenägusid.<ref>{{cite web|last=Ann |first=Lee |url=http://science.howstuffworks.com/environmental/life/human-biology/dream2.htm |title=HowStuffWorks "Dreams: Stages of Sleep" |publisher=Science.howstuffworks.com |date=2005-01-27 |accessdate=2012-08-11}}</ref> Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus.<ref>Barbara Bolz. "[http://indianapublicmedia.org/amomentofscience/time-passes-dreams/ How Time Passes in Dreams]" in ''A Moment of Science''. Indiana Public Media. September 2, 2009. Accessed August 8, 2010.</ref>
7. rida:
Unenägude sisu võib olla väga erinev, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate sürreaalsete veidrusteni. Unenäosündmused on tavaliselt väljaspool magaja teadvustatud kontrolli, välja arvatud [[kirgas uni|kirgaste unenägude]] korral, kui magajal on unenäos selge eneseteadvus. Unenäod võivad inspireerida inimese loovust.<ref>Domhoff, W. (2002). The scientific study of dreams. APA Press</ref>
 
Unenägude tähenduste kohta on läbi ajaloo pakutud erinevaid tõlgendusi. Vanimad ülesmärgitudüleskirjutatud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt [[Mesopotaamia]] savitahvlitelt. Antiik-Kreekas ja Antiik-Roomas peeti unenägusid sõnumiteks jumalatelt või surnutelt ning neid tõlgendati kui ettekuulutusi.<ref>{{cite book |title=The Discarded Image |author=C.S. Lewis |publisher= Canto, [[Cambridge University Press]] |isbn=978-0-521-47735-2 |authorlink= C.S. Lewis}}</ref>. [[Psühhoanalüüs|Psühhoanalüüsi]] rajaja [[Sigmund Freud]] pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freudi järgi liigitusid unenäod manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu oli seotud eelnenud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendas magaja [[alateadvus|alateadlikke]] soove ja vajadusi.<ref>Freud, S. (1900). The interpretation of dreams. London: Hogarth Press</ref>
 
Tänapäeval peavad erinevad teadusteooriad unenägusid kas mäluprotsessideks, närviühenduste korrastumiseks või juhuslikuks neuraalseks müraks, mida aju üritab magaja jaoks kuidagi tõlgendada. Eestis tehakse une- ja unenäoalast uurimistööd näiteks [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]].<ref>Vasser, M. (2013)"[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30834/vasser_madis.pdf]" Comparison of TMS-evoked EEG potentials between waking and NREM sleep states</ref>