Erinevus lehekülje "Nurmekund" redaktsioonide vahel

Lisatud 655 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
 
Nurmekunna põllumajandusliku maa suurus oli [[Taani hindamisraamat]]u kohaselt 600 [[adramaa]]d. Arvatakse, et adramaade arv vastas üldjoontes ka majapidamiste arvule ja et igas majapidamises elas keskmiselt 6–9 inimest.<ref>Tõnisson 1982, lk 388, 401</ref> Maakonna elanike koguarvuks on pakutud umbes 4000 inimest.<ref>[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 148</ref>
 
Maakonna nime on peetud pärinevaks sõnavormidest ''*nurmi'' ja ''*kunta''.<ref>[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 104</ref>
 
==Ajalugu==
Varaseim Nurmekunda mainiv allikas on [[Henriku Liivimaa kroonika]], mis kirjeldab [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] käigus toimunud [[muistne vabadusvõitlus|Eestimaa vallutamise]] juures ka Nurmekunna allutamist. Kroonika kohaselt tegi [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]], [[Mõõgavendade ordu]] ja [[Talava]] [[latgalid|latgalite]] vägi 1211. aastal sõjakäiguga Sakala põhjaossa, mille käigus rüüstati ühe päeva jooksul ka Nurmekunda. Järgmisel aastal, tagasiteel Järvamaale tehtud sõjakäigult, laastati taas ka Nurmekunnas.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV 7, lk 124–125, 128–129</ref> Lisaks Riia piiskopile ja ordule taotles ülemvõimu Eestimaal, sh Nurmekunnas, ka [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]]. 1218. aastal lubas [[piiskop Albert]] vastutasuks sõjalise abi eest kogu Eestimaa kuningale jätta.<ref>Vahtre, lk 130</ref> Arvatavasti 1219. aasta jaanuaris toimus [[Liivimaa vanem riimkroonika|Liivimaa vanemas riimkroonikas]] kirjeldatud leedulaste rüüsteretk Eestimaale, mis muuhulgas läbis ka Nurmekunda.<ref>Vahtre 1990, lk 134–135</ref> Henriku Liivimaa kroonika teatel käis 1220. aastal käis [[Läti Henrik]] koos oma [[preester|kaaspreestriga]] Nurmekunna suuremates külades rahvast ristimas. Nädala aja jooksul olevat iga päev olevat ristitud 300–400 inimest, seega kokku 2100–2800 inimest. Neid arve on peetud veidi liialdatuks ja maakonna täielik ristimine viidi läbi ilmselt hiljem.<ref>Vahtre 1990, lk 148</ref> 1222. aastal nõustus Taani kuningas Eestimaa lõunaosa, sh Nurmekunna ordu ilmaliku ja Riia piiskopi vaimuliku võimu alla jätma.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVI 2, lk 230–231</ref> 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lõplikku allutamist, kinnitati Nurmekunna osas varasemaid kokkuleppeid ja määrati ta koos Sakala, Mõhu ja põhjapoolse [[Vaiga]]ga Mõõgavendade ordule.<ref>Vahtre 1990, lk 166</ref> Seda tehingut kajastavad ja Nurmekunda mainivad lisaks Henriku Liivimaa kroonikale ka mitmed maadejagamist fikseerivad 1224. aasta ürikud.<ref name=Tarvel /> Nurmekund sai osaks ordu alal moodustatud [[Sakala foogtkond|Sakala foogtkonnast]]. Nurmekunna territoorium kuulus sellesse kuni [[14. sajand]]i II pooleni, hiljem oli see osa [[Viljandi komtuurkond|Viljandi komtuurkonnast]]. Maakonna kaguosa kuulus [[Põltsamaa komtuurkond]]a.{{lisa viide}} Kiriklikult jäi senine Nurmekunna territoorium [[Tartu piiskop]]i [[diötsees]]i<ref>[[Anti Selart|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]] jt. "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 84</ref> ja selle aladele loodi hiljemalt [[1234]]. aastal Pilistvere kirikukihelkond. 1639. aastal asutati kunagise Nurmekunna lõunaosas Kolga-Jaani kihelkond.{{lisa viide}}
 
Kaasajal on kunagine Nurmekunna territoorium tükeldatud [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] ja [[Järva maakond|Järva maakonna]] vahel.<ref>[[Marja Kallasmaa]], [[Evar Saar]], [[Peeter Päll]], [[Marje Joalaid]], [[Arvis Kiristaja]], [[Enn Ernits]], [[Mariko Faster]], [[Fred Puss]], [[Tiina Laansalu]], [[Marit Alas]], [[Valdek Pall]], [[Marianne Blomqvist]], [[Marge Kuslap]], [[Anželika Šteingolde]], [[Karl Pajusalu]], [[Urmas Sutrop]]. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 424–425</ref> Pilistvere kihelkonna [[Pilistvere]], [[Kõo]] ja [[Võhma]] ümbrus kuulub Viljandi maakonda, [[Kabala (Türi)|Kabala]] ja [[Imavere]] ümbrus kuulub Järva maakonda ning väike idaosa kuulub Jõgeva maakonda. Kolga-Jaani kihelkond kuulub Viljandi maakonda, selle väike põhjaosa ([[Võisiku]] ümbrus) kuulub Jõgeva maakonda.
 
==Viited==