Mandžušrī: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}}

 

'''Mandžušrī''' ("meeldiv suursugusus"), [[mahajaana]] ja [[vadžrajaana]] [[mütoloogia]]s [[bodhisattva]] Mandžušrī (tiibeti ''hdžam—dpal'' [džam-paj]), "Meeldivalt Kaunist", veel [[Mandžugoša]] ja tiibeti Džam—jang (''hdžam-''djang''), 'Meeldivahäälne'. Mandžugoša sellega on kooskõlas ka tema mantra OM! A-RA-PA-TŠA-NA-DHI! Tarkuste jumalusena (tiib. ''šes-rab-kji-lha'')

 

Tema epiteediks on [[Kumarabhuta]] ("kunagine prints"). Mandžušrī nimi esineb juba vanimas [[mahajaana]] kirjanduses, mis annab alust oletada, et tema kuju on tekkinud viimastel sajanditel e.m.a. [[Mahajaana]] [[mütoloogia]]s oli Mandžušrī seitsekümmend ([[müriaad]]i-?) [[kalpa]]t tagasi öilis kuningas ühes [[ida]]s asuvas budaväljal (selle maailma ja meie maailma vahel olevat seitse tuhat kakssada miljardit maailma). Temas tärkas [[virgumismeel]] ja ta otsustas viibida [[bodhisattva]]na [[sansaara]]s senikaua, kuni ei jää ühtegi päästmist vajavat elusolendit. [[Vadžrajaana]]s on Mandžušrī koos [[Avalokiteshvara]] ja [[Vadžrapani]]ga üks kolmest tähtsamast [[bodhisattva]]st. Mandžušrī kehastab tarkust, ja tavaliselt kujutatakse teda ilusa [[India]] [[prints]]ina, kes hoiab ülestõstetud paremas käes lõõmavat tarkusemõõka ja vasemas käes "[[Prajnaparamita]]" raamatut. Mandžušrī [[kultus]] oli eriti populaarne [[Tiibet]]is ja [[Hiina]]s, kus ta esineb paljude [[legend]]ide peategelasena. [[Tiibet]]is on Mandžušrī maiseks [[kehastus]]eks peetud [[sakja]] koolkonna eestseisjaid ja [[gelukpa]] koolkonna rajajat [[Tsongkhapa]]d (XV sajandi algus).

[[Nepal]]ikeelse "[[Svajam-bhū Purāna]]" järgi tuli Mandžušrī Viietipuliselt Mäelt [[Hiina]]maalt, lõi oma Tarkuse mõõgaga ära [[Nepal]]is asuvate mägede lõunakülje mille tulemusena vesi purskas mäe seest välja , andes [[Nepal]]ile laia ja viljarikka [[Katmandu]] oru.

[[Image:Manjushri japan.jpg|right|thumb|Mandzhusrhi Japan]]