Lesnaja lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{Sõjaline konflikt |konflikt= Lesnaja lahing |osa= Põhjasõjast |pilt=300px |pildiallkiri= Vägede paiknemise skeem Lesnaja lahingu...' |
|||
25. rida:
[[1706]]. aastal olid rootslased suutnud [[August II]] Poola troonist loobuma sundida. [[Vilnius]]es ja [[Smarhoń]]is talvitunud rootsi vägedel oli seejärel plaanis [[Rootsi sissetung Venemaale|rünnata]] oma tugevaimat vastast Venemaad. Vene väed olid talvitunud [[Minsk]]i ja [[Čašniki]] all. Kuuldes, et rootslased ei liigu mitte otse Moskva peale, vaid suunduvad [[Biarezina]] jõe suunas, otsustasid Venemaa vägede juhid Šeremetjev ja [[Aleksandr Menšikov|Menšikov]] [[Dnepr]]i jõe ääres kaitsele asuda. Juuli alguseks olid vene väed jõudnud [[Škłoŭ]] linna alla, seal toimunud [[Hołowczyni lahing]]u järel taganesid vene väed [[Horki]] ümbruskonda, rootslased hõivasid aga [[Mahiloŭ]] linna.
Lewenhaupt oli aprillikuus [[Radaškovičy]]s Karl XII-ga kohtudes saanud korralduse toimetada peavägede juurde kolme nädala jagu moona, ühtlasi koguda oma kontrolli all olevatelt aladelt kokku nõnda palju sõdureid, kui vähegi võimalik, ja liituda augusti alguses Rootsi peajõududega.<ref name = "Dorell">Dorrell, Nicholas. The Dawn of the Tsarist Empire: Poltava & the Russian Campaigns of 1708—1709, Partizan Press (2009)</ref> Meeste ja moona kogumine ei läinud aga sugugi nii nagu kavandatud, kuna Baltikum oli sõjast laastatud. Väed pidid teele asuma juuni alguses, aga tegelikult asusid need teele alles juuli alguses. Ka oli väesalgas kavandatud 20 000 sõduri asemel vaid 13 000 meest.<ref>Konovaltjuk & Lyth, Pavel & Einar (2009). Vägen till Poltava. Slaget vid Lesnaja 1708
Kuna aasta oli vihmane ja teed mudased, liikus kolonn aeglasemalt kui oli kavandatud. Septembri lõpus oli Karl XII moonapuudusel sunnitud suunduma lõunasse, viljarikkamatele Ukraina aladele. Lewenhaupt oli selleks ajaks jõudnud Mahiloŭ linnast vaid 135 kilomeetri kaugusele. Ka tema alustas marssi lõunasse, suundudes [[Prapojsk]]i suunas. Uueks kohtumispaigaks oli määratud [[Starodub]]i linn. [[3. oktoober|3. oktoobril]] ületas ta [[Dnepr]]i jõe. [[Peeter I]] oli konvoi liikumisega kursis ja nii saatis ta suure väesalga [[Boriss šeremetjev]]i juhtimisel [[Karl XII]] peajõudude vastu, viies ise ülejäänud väed Lewenhaupti vastu. Otsuse põhjuseks oli see, et tema käsutuses oleva informatsiooni kohaselt oli Lewenhaupti vägedes vähemalt 16 000 sõdurit. Ka ei olnud ta kursis Rootsi peajõudude liikumisega ja arvas, et need asuvad [[Sož]]i jõe taga.<ref name="Dorell" />
| |||
