Teoutilitarism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 2 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q3738092 (translate me)
Resümee puudub
1. rida:
'''Teoutilitarism''' ehk '''otsene utilitarism''' ehk '''tegude utilitarism''' ehk '''äärmuslik utilitarism''' ([[inglise keel]]es ''act utilitarianism'', ''act-utilitarianism'', ''direct utilitarianism'', ''extreme utilitarianism'') on [[utilitarism]]i variant, mis hindab sooritatavat [[tegu]] sõltumata taustast.
 
Tegu on õige siis, kui selle tagajärjeks on niisama palju [[hüve]]t kui mis tahes mõeldaval alternatiivialternatiivil.
 
Näiteks [[Jeremy Bentham]]i [[eetika]]teooria oli teoutilitaristlik.
8. rida:
 
Need raskused on viinud alternatiivsete utilitarismi variantide ([[kaudne utilitarism|kaudse utilitarismi]], sealhulgas [[reegliutilitarism]]i) väljatöötamisele.
 
Teoutilitarismis nähakse sageli utilitaristliku ideaali kõige loomulikumat tõlgendust.
 
==Argumendid teoutilitarismi kasuks==
===Kasu maksimeerimine===
Kui iga tegu, mille me sooritame, toob rohkem kasu kui iga alternatiiv, siis kõigi meie tegude summaarne kasu on maksimaalne. Sellepärast tulebki utilitaristlikku printsiipi rakendada igale teole eraldi.<ref name="iep">[[Stephen Nathanson]]. [http://www.iep.utm.edu/util-a-r/ Act and Rule Utilitarianism], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]].</ref>
 
===Reeglipõhine moraal ei ole paindlik===
Traditsioonilised [[moraalikoodeks]]id on sageli reeglistikud teotüüpide kohta. Kuigi näiteks [[kümme käsku|kümnel käsul]] on erandeid, on käskude vorm absoluutne. Ka filosoofilistes moraalikoodeksite on tavaliselt absoluutsed reeglid. Näiteks [[Immanuel Kant]]i järgi on [[valetamine]] alati [[väärus (eetika)|väär]], isegi kui see päästaks kellegi elu. Teoutilitaristid lükkavad jäiga reeglipõhise moraali tagasi, väites, et terveid [[tegu]]e klasse pole õige pidada õigeteks või vääradeks, sest tegude [[tagajärg|tagajärjed]] olenevad kontekstist ja moraal peab keskenduma konkreetsete tegude tõenäolistele tagajärgedele, mis määravad teo õigsuse või vääruse. Teoutilitaristid tunnistavad [[moraalireegel|moraalireegleid]] [[kirvereegel|kirvereeglitena]], mis kirjeldavad seda, mis on tavaliselt õige või väär, kuid mida tuleb rikkuda iga kord, kui on oodata, et nii tehakse rohkem head.<ref name="iep" />
 
===Moraaliotsustuste objektiivne õigsus===
Teoutilitarism näitab, kuidas [[moraaliküsimus]]tel saavad olla objektiivselt tõesed vastused, kuigi moraali peetakse sageli subjektiivseks, ainult inimeste [[soov]]idest ja siirastest [[uskumus]]test olenevaks. Kõik otsused sõltuvad olemasolevate alternatiivide tegelikest või ettenähtavatest tagajärgedest, ja kui me neid teame, siis on meil võimalik ka teada, kas tegu on õige või väär.<ref name="iep" />
 
Vastuväitele, et heaolu suuruse mõõtmise võimalus on kaheldav, vastatakse, et elus otsuste tegemisel hinnatakse sageli võrdlevalt heaolu suurust. [[Jeremy Bentham]] esitas "hedoonilise arvutuse", mis näitas kuidas naudingu ja valu koguse määramisel tuleb arvestada seitset tegurit.<ref name="iep" />
 
==Argumendid teoutilitarismi kahjuks==
 
===Väärad vastused===
Kõige tavalisem argument teoutilitarismi vastu on see, et see annab [[moraaliküsimus]]tele väärad vastused, lubades tegusid, mille kohta kõik teavad, et need on [[väärus (eetika)|moraalselt väärad]]. Mõned tuntud näited on niisugused:
*Kui kohtunik saab hoida ära paljude ohvritega rahutused, mõistes kuriteos süüdi süütu inimese ja mõistes talle ränga karistuse, siis teoutilitarismi järgi ta peakski seda tegema. ([[John Rawls]])
*Kui arst saab päästa viie inimese elu, tappes ühe terve inimese ning siirates tema elundid haigetele, siis teoutilitarismi järgi ta peakski seda tegema.
*Kui inimene lubab midagi, kuid lubades murdes saab ta teha teo, mis heaolu lubaduse täitmisega võrreldes ainult pisut suurendab, siis teoutilitarismi järgi tuleks lubadust murda. ([[William David Ross]])<ref name="iep" />
 
===Usalduse õõnestamine===
Utilitaristid ütlevad, et traditsioonilised moraalireeglid on liiga jäigad, aga kriitikud väidavad vastu, et see jäikus on inimestevahelise [[usaldus]]e alus. Kui [[kohtunik]]e, [[arst]]ide ja [[lubadus]]te andjate [[kohus (eetika)|kohus]] on teha seda, mis parajasti maksimeerib heaolu, siis keegi ei saa usaldada, et kohtunikud järgivad seadusi, arstid ei kasuta ühe patsiendi elundeid teiste kasuks ja lubaduste andjad peavad sõna. Kui kõik usuksid, et moraal lubab valetamist, lubaduste murdmist, petmist ja seaduste rikkumist, kui see annab hea tulemuse, siis keegi ei saaks usaldada, et inimesed neid reegleid järgivad. Inimeste käitumisel puuduks ennustatavus ja järjekindlus, mis on usalduse ja ühiskonna stabiilsuse jaoks vajalik.<ref name="iep" />
 
===Erapooletus===
Utilitarism nõuab [[erapooletus]]t ja kõigi inimeste huvide võrdset arvestamist. Nii et kui keegi tahab osta midagi iseendale või sõbrale või perekonnaliikmele, siis ta peab kõigepealt kindlaks tegema, kas ei saaks tekitada rohkem heaolu, kui annetada see raha hoopis tundmatute haigete või vaeste aitamiseks. (Järjekindel teoutilitarist [[Peter Singer]], et raha tuleb annetada puudustkannatajatele, kuni jõutakse punktini, kus teistele andmine tekitab annetajatele rohkem kahju, kui see vastuvõtjatele head teeb.) Aga peaaegu kõik usuvad, et meil on oma lähedaste ja kallite vastu eriline moraalne kohus ning seetõttu nad lükkavad utilitarismi tagasi.<ref name="iep" />
 
===Liigne nõudlikkus===
Et enam-vähem kõik on tugevalt motiveeritud tegutsema enda ja nende huvides, kellest nad hoolivad, siis moraal, mis seda keelab, nõuab rohkem, kui inimestelt on võimalik eeldada.<ref name="iep" />
 
===Teoutilitaristide võimalikud vastuväited===
Teoutilitaristid võivad väita, et "väärad vastused" ongi väärad: need ei järeldu teoutilitarismist, sest need ei maksimeeri kasu.<ref name="iep" />
 
Teine võimalus on öelda, et "väärad vastused" tulenevad teoutilitarismist küll, aga vastuolu tervemõistusliku moraaliga iseenesest ei näita, et utilitarism on väär. Selle näitamiseks tuleb näidata, et tervemõistuslikud moraaliuskumused on väärad. Omalt poolt nad põhjendavad, miks paljudest tavalistest moraaliväidetest tuleks loobuda.<ref name="iep" />
 
== Vaata ka ==
* [[kaudne utilitarism]]
* [[reegliutilitarism]]
 
==Kirjandus==
*[[Richard Brandt]], ''Ethical Theory'', Prentice Hall [[1959]], ptk 15.
*[[Peter Singer]]. Famine, Affluence, and Morality. – ''Philosophy and Public Affairs'', [[1972]], 1, lk 229–243.
*[[J. J. C. Smart]], [[Bernard Williams]]. ''[[Utilitarianism: For and Against]]'', Cambridge University Press [[1973]].
 
==Välislingid==
*[[Stephen Nathanson]]. [http://www.iep.utm.edu/util-a-r/ Act and Rule Utilitarianism], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]]
 
[[Kategooria:Eetika]]