'''Artur Tuldava''' (kuni 1936. aastani '''Artur Haman'''; [[11. august]] [[1897]] [[Velise vald (Vigala kihelkond)|Velise vald]], [[Läänemaa]] – [[16. veebruar]] [[1942]] [[Sanhino]], [[Sverdlovski oblast]]) oli Eesti diplomaat.
Ta lõpetas aastal [[1915]] [[Tallinna Nikolai I Gümnaasium]]i. Aastatel 1915–1918 õppis [[Peterburi sõjameditsiini akadeemia]]s ja 1919 (matrikli nr. 10) [[Tartu Ülikool]]i filosoofia-, 1919–1920 arsti- ja 1920–1923 jaõigusteaduskonnas (vahepeal, 1923–1924, [[Pariisi ÜlikooliÜlikool]]i õigusteaduskonnas) ning 1925–1926 (lõpetas cum laude) [[Tartu Ülikool]]iÜlikooli [[õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], (lõpetas ''[[cum laude]]''); [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane.
Ta osales [[esimeneEsimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], oli aastal 1919 Tapa gümnaasiumi ja aastatel 1919–1920 Tartu Linna tütarlastegümnaasiumi õpetaja, 1923–1925 Eesti Vabariigi Pariisi saatkonna 1. sekretär, 1925 ja 1929–1935 Välisministeeriumi administratiiv-juriidilise büroo juhataja, 1926–1929 Varssavi saatkonna 1. sekretär, 1929–1935 ja 1939–1940 Välisministeeriumi protokolliülem. Aastal 1935 ''[[chargé d'affaires]]'' Stockholmis[[Stockholm]]is, 1935–1939 Kopenhaagenis.[[Kopenhaagen]]is, 1940 Välisministeeriumi poliitilise osakonna direktor ja Välisministeeriumi [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] üldjuht.
Ta arreteeriti Tallinnas [[14. juuni]]l [[1941]] ja suri eeluurimise ajal nõukogude[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[GULAG|vangilaagris]].
==Isiklikku==
Tema abikaasa [[Elisabeth Tuldava]] (neiuna Siimo, 1896–1985) oli naistearst. Keeleteadlane ja Nõukogude Liidu [[luuraja]] [[Juhan Tuldava]] oli nende poeg.
