Tallinna Merelennujaam: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Palju kasutati olemasolevaid ehitisi – nt [[kasarm]] ja [[laatsaret]] asus "Kalevi" seltsimajas, [[ohvitser]]id elasid aga Peterseni võõrastemajas jõe paremal kaldal.
 
[[Vesilennuk]]ite ja nende hoolduse jaoks püstitati peamiselt puitsõrestikuga hooneid, mida katsid puit ja [[present]]. Aastatel 1919-1920 võeti kolm [[angaar]]i koost lahti, üks neist viidi [[Lasnamäe]]le [[Tallinna sõjaväelennuväli|LasnamäeleTallinna sõjaväelennuväljale]] ja teised kaks [[Tartu]]sse [[Raadi sõjaväelennuväli|TartusseRaadi sõjaväelennuväljale]] ning pandi seal uuesti kokku.
 
Seltsimaja põletati taganevate Nõukogude vägede poolt 1941. aasta suvel maha. Peterseni võõrastemaja põles 1944. aastal ja lammutati aastatel 1948-1951. Sadam ehitati 1960. aastatel oluliselt ümber. 1970. aastate II poolel ehitati kogu endine merelennujaama ala seoses [[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]]e rajamisega täiesti ringi ning tänapäeval pole Tallinna Merelennujaamast Pirital midagi alles.