Tallinna Merelennujaam: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
Merelennujaam kavandati [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] suudme vasakule kaldale 1913. aastal ja rajati 1915. aastal.
 
Sadamas dislotseerus alates märtsist 1916 1. lennurajoooni üksus, alates detsembrist 1916 Läänemere lennudiviisi 1. brigaadi 3. divisjoni staap ja üks salk. 3. divisjonil oli lennujaam ka [[Osmussaar]]el ning hiljem [[Naissaar]]el ja [[Paldiski]]s. Jaam oli mõeldud ajutisena, sest [[Lennusadam|uut lennusadamat]] alles ehitati. Uue sadama valmimisel oleks lennujaam Piritalt viivudviidud ära uude lennusadamasse.
 
Merelennujaam evakueeriti 23. veebruaril 1918. Lennukid lõhuti, mootorid ja väiksemad seadmed võeti kaasa. Ehitised jäid terveks.<ref>[[Toomas Türk]]. Lõpetamata, kuid tarvitamiskõlvulik. Lennusadam 1918-1940. // Vesilennukite angaar. Lennukuurist muuseumiks. [[Eesti Meremuuseum]]. Tallinn 2014. Lk 36 </ref>
Palju kasutati olemasolevaid ehitisi – nt [[kasarm]] ja [[laatsaret]] asus "Kalevi" seltsimajas, [[ohvitser]]id elasid aga Peterseni võõrastemajas jõe paremal kaldal.
 
[[Vesilennuk]]ite ja nende hoolduse jaoks püstitati peamiselt puitsõrestikuga hooneid, mida katsid puit ja [[present]]. Aastatel 1919-1920 võeti kolm [[angaar]]i koost lahti, üks neist viidi [[Tallinna sõjaväelennuväli|Lasnamäele]] ja teised kaks viidi [[Raadi sõjaväelennuväli|Tartusse]] ning pandi seal uuesti kokku.
 
Seltsimaja põletati taganevate Nõukogude vägede poolt 1941. aasta suvel maha. Peterseni võõrastemaja põles 1944. aastal ja lammutati aastatel 1948-1951. Sadam ehitati 1960. aastatel oluliselt ümber. 1970. aastate II poolel ehitati kogu endine merelennujaama ala seoses [[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]]e rajamisega ehitati kogu endine merelennujaama ala täiesti ringi ning tänapäeval pole Tallinna Merelennujaamast Pirital midagi alles.
 
==Viited==