Süüfilis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
844. rida:
 
====Eestis====
[[Tartu ülikool]]i arheoloogia [[doktorant|doktorandi]] [[Martin Malve]] sõnul pärinevad [[Rootsi aeg|Rootsi ajast]], [[17. sajand]]i lõpust teated selle kohta, et [[TartusTartu]]s ja selle ümbruses on nähtud palju ninadeta inimesi ehk süfiliitikuid. [[Maarja kalmistu]]l kaevates aga tuli 750 [[luustik]]ustluustikust välja ainult üks süüfilishaige – mis tema sõnul aga ei tähenda, et neid üldse ei olnud, pigem surid nad lihtsalt enne ära, kui haigus jõudis areneda väga kaugele.<ref>Ave-Lii Idavain, [http://novaator.err.ee/v/teadlase_100_sekundit/dd045b43-d718-467a-8672-430b665a1688 00 sekundi video: "mehed on madalalaubalised ja naised kantpead"], 17.01.2015, veebiversioon (vaadatud 6.04.2015)</ref>
 
[[Põhjasõda| Põhjasõja]] ajal (1700–1721) olevat Rootsi garnison avanud Tallinnas süüfilise ravimiseks kaks haiglat.<ref>[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magistritöö, lk 33, 2010, veebiversioon (vaadatud 16.04.2015)</ref>
 
==Süüfiliseepideemiad (osaline)==