==Tööpataljonid Nõukogude aatompommiprojekti arengus==
Säilitamaks odavat tööjõudu, vabastas [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat]] (kelle kompetentsi kuulus NSV Liidus rajatavatele [[strateegilised objektid|strateegilistele objektidobjektidele]]ele odava tööjõu hankimine) [[GULAG]]-i laagritest 1946. aasta kevadel Balti riikidest pärit 1922.-1927. aastakäigu Saksa armee sõjavangid, mobiliseerides need automaatselt NKVD-le allunud tööpataljonidesse. Sillamäele suure uraanirikastustehase[[uraan]]i<nowiki></nowiki>[[Maavarade rikastamine|rikastus]]<nowiki></nowiki>tehase rajamiseks toodi Venemaa vangilaagritest Narva umbes 4000 Eesti, Läti ja Leedu sõjavangi, kus neist moodustati kolm NKVD tööpataljoni (4., 6. ja 7. eri sõjaväe ehituspataljon) ja saadeti [[Sillamäe tehas]] tehastt ning vajalikke kommunikatsioone ehitama.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/170605/esileht/10056713.php Kui Siberisse hakkasid veerema ešelonid sõjavangidega]</ref>.
*Ehituspataljon nr 1, [[Käige]].
* [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] 7. ehitusvalitsuse 6. tööpataljon, asukohaga [[Narva]]s [[VestervaliVestervalli tänav]]al endises ohvitseride [[kasiino]] hoones, mis 1946. aasta detsembris saadeti [[Sillamäe]]le praegust [[Silmet]]i tehast ehitama<ref>[http://www.hot.ee/lvpfoto/jutt-10.html VAINO KALLAS]</ref>
