Sillamäe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
233. rida:
[[1945]]. aastal toimus [[Moskva]]s Kremlis nõupidamine, millest võtsid osa [[Jossif Stalin]], [[Lavrenti Beria]], [[Kliment Vorošilov]], [[Geogori Malenkov]], [[Anastass Mikojan]], Zavenjagin, [[Juri Andropov]] ja teised. Nõupidamise teema oli [[uraan]]ileiukohtade puudumine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja perspektiivse leiukoha avastamine Eestis. Sillamäe sai Moskva huviobjektiks pärast seda, kui avastati, et Ida-Virumaal leiduv [[diktüoneema]]kilt sisaldab [[uraanoksiid]]e. 1944.-1945. aasta talvel saabusid Moskvast Sillamäele üleliidulise geoloogia instituudi geoloogid, kes uurisid kaldajärsakutes olevaid põlevkivilademeid. Kohale oli toodud ka tükk Eesti põlevkivi ja Narva katsetehases toodetud partii [[uraanikontsentraat]]i. Tõenäoliselt sai see nõupidamine määravaks Eestisse uraanirikastustehase rajamisel. Algselt pidi tehas loodama Narva, see oli ka üks põhjusi, miks põlisnarvakatel ei lubatud Narva naasta. Kuid tehase asukohta muudeti ja selleks valiti endise Türsamäe õlitehase asukoht.
1947. aastal hakati Sillamäele rajama [[NSV Liidu Siseministeerium]]i [[Kombinaat nr 7|Kombinaati nr 7]] koodnimetusega "Värvivabrik", tegemist oli uraani rikastamise tehasega, mis oli rangelt salastatud. Tehase ehitamist juhtis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] 1. peavalitsus. Uurimistööde Eesti-poolne koordineerimine ja järelevalve pandi isiklikult tolleaegsele [[Eesti NSV]] valitsuse juhile [[Arnold Veimer]]ile.
===Tehase ehitus vangitööna===
| |||