Rudolf Loo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Mona
Resümee puudub
1. rida:
'''Rudolf Loo''' ([[1. detsember]] [[1902]] [[Narva]] – [[30. mai]] [[1983]] [[Västerås]], [[Rootsi]]) oli [[eesti]] maadleja, EM-hõbe [[1926]] ja -pronks [[1927]]. Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta [[kreeka-rooma maadlus]]e [[poolraskekaal]]us. Klubi: Tallinna “[[Valvaja (selts)|Valvaja]]”, alates hiljemalt 1924 [[Tallinna Sport|Tallinna “Sport”]].
 
Tema õde [[Ida Aav-Loo-Talvari]] oli [[ooper]]ilaulja ([[sopran]]), vend [[Voldemar Loo]] kirjutas [[libreto]] [[Evald Aav]]a ooperile “[[Vikerlased]]”.
25. rida:
Euroopa meistrivõistlustel [[Riia]]s osales 6 kaalus 35 sportlast 7 riigist. Täiskoosseisuga olid platsis Eesti, Läti, [[Saksamaa]] ja [[Tšehhoslovakkia]], 5 mehega [[Rootsi]] ja [[Ungari]], ühega [[Taani]]. Esimest korda võis iga riik igas kaalus välja panna ainult 1 sportlase. Tollane maailma parim maadlusmaa [[Soome]] jäi protestiks kõrvale.
 
Poolraskekaalus osales vaid 4 maadlejat, kellest Loo seljatas avaringis A.Alexander Szabo Tšehhoslovakkiast ja teises J. PalmbachiPalmbachsi Lätist. R.Robert Rupp (Saksamaa) seljatas samal ajal lätlase, kuid võitis Szabo vaid punktidega. Esikohamatšis sai Rupp punktivõidu. I Rupp, II Loo, III Szabo.
 
Esimeseks eestlasest Euroopa meistriks maadluses tuli [[Voldemar Väli]] [[sulgkaal]]us. Ka [[Osvald Käpp]] võitis [[kergekaal]]us hõbemedali. Riikide arvestuses sai Saksamaa 11, Rootsi 9, Eesti 7, Taani, Tšehhoslovakkia ja Ungari 3 punkti, Läti 0.
35. rida:
Euroopa meistrivõistlused toimusid [[3. november|3.]]–[[6. november|6. novembrini]] [[Budapest]]is Beketovi [[tsirkus]]es. Soome boikottis ikka.
 
Loo oli avapäeval vaba. Teisel päeval seljatas ta S. Berksoy ([[Türgi]]) 3.20-ga. Kolmandal päeval kaotas ta oma lohakuse tõttu sakslasele A.[[Adolf RiegerileRieger]]ile, kuid seljatas siis T.[[Thure SjöstedtiSjöstedt]]i (Rootsi). Pärast seda, kui Loo sai 4. ringis suure punktivõidu E.[[Enrico BonassiniBonassin]]i ([[Itaalia]]) üle, jõudis ta siiski esikohakohtumisele A.Alexander Szaboga. Liigse riski tõttu sai Loo seljakaotuse. I Szabo, II Sjöstedt, III Loo.
 
Voldemar Väli tuli taas sulgkaalus Euroopa meistriks. [[Eduard Pütsep]] ([[kärbeskaal]]) ja [[Albert Kusnets]] ([[keskkaal]]) võitsid hõbeda ning Osvald Käpp (kergekaal) ja Rudolf Loo (poolraskekaal) pronksi. Kuna raskekaalus Eestil meest väljas polnud, olid kõik meie sportlased medali saanud! Mitteametlikus paremusjärjestuses jagasid Eesti ja Ungari 9 punktiga Rootsi ees esikohta, kuid 2 kulda asetasid Ungari ettepoole.
43. rida:
Enam Rudolf Loo ei võistelnud, jäädes niisiis kõrvale ka [[1928. aasta suveolümpiamängud|Amsterdami olümpiast]]. Ta elas juba mõnda aega [[Helsingi]]s, kus ka abiellus. Tal oli 4 last. Räägitakse, et arstid olevat tal leidnud [[süda]]me rütmihäire ja soovitanud spordist loobuda. Eesti koondisse jäi auk: mitu aastat (kuni [[Olaf Luiga]] ja [[Ago Neo]]ni) ei olnud Eestis head poolraskekaallast.
 
[[1934]] naasesnaasis Rudolf Loo Eestisse ja töötas Kaubandus-Tööstuskojas. Poliitikaga ta ei tegelenudtegelnud, kuid otsustas sõja ajal koos perega emigreeruda Rootsi. Ta töötas seal metsa- ja metallitöölisena kuni pensionini.
 
[[Kategooria:Eesti maadlejad|Loo, Rudolf]]