Riia loss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+masintoim) using AWB
5. rida:
 
==Ajalugu==
Esimene Riia loss ehitati vahemikus 1202–1209. See hoone asus Skārņu ielā 10 – 20 ja Kalēju ielā 9/11 piirkonnas, asudes Riia peapiiskopi lossi kõrval. Kahel hoonel oli ühine müür. Riia peapiiskopi ja ordu vahel puhkenud konflikti tagajärjel hõivati loss aastaks [[1295]], ühtlasi lammutati see suuremalt jaolt maha. Lossi kabel jäi puutumata ja sellest kasvas välja hilisem [[Riia Püha Jüri kirik|Püha Jüri kirik]].
 
Uue Riia lossi ehitamist alustati 15. juunil 1330. aastal ning lossi ehitustööd lõppesid 1353. aastal. Lossi kaitseehitisi tugevdati põhjalikult ning seejärel sai loss [[Liivi ordu]] [[ordumeister|ordumeistri]] residendiks. Riia linna ja Liivi ordu vahel aastatel [[1481]]–[[1491]] toimunud [[Kümneaastase sõda|Kümneaastase sõja]] ajal ründasid linnaelanikud 1484. aastal lossi ning pärast 6-kuulist piiramisrõngas olemist, andis lossi garnison alla ning Riia raad otsustas lossi maha lõhkuda. 1515. aasta paiku, ordumeister [[Walter von Plettenberg]]i valitsuse ajal, loss taastati, säilitades seejuures esialgse hoonestuse.
 
Riia loss, mille mõõtmed on (63 x 56 m) on Läti suurim konvenditüüpi hoone. Lossihoone kirde- ja kagunurkades kõrguvad kaks ümmargust torni, lossi teistes nurkades asuvad neljatahulised trepptornid. Lossi all asuvad keldriruumid, mida kasutati peamiselt varustuse ja toiduainete säilitamiseks, vaenlase rünnaku korral peideti sinna hobused. Lossi esimese korruse ruume ja keldreid kasutati sõjavarustuse hoidmiseks, samuti töökodade ning toiduaineteladudena.
 
Lossi põhiruumid asusid teisel korrusel, kõige uhkemad neist – lõunatiival (Püha Andrease kapell, [[refektoorium]] ja idatiival ([[kapiitel|kapiitlisaal]]). Hoone läänetiival asusid lossis köök ning muud majapidamisruumid, samuti ordumeistri eluase, lossi põhjatiivas orduvendade magamisruumid. Teisel korrusel asusid lossi põhiruumid, kolmandat korrust kasutati kaitse-eesmärkidel: selle välisseintesse olid ehitatud [[laskeava]]d.
 
1562. aastal, pärast [[Liivi sõda|Liivi sõja]] tulemusel Liivi orduriigi kokkuvarisemist ning [[Liivimaa hertsogkond]] (lätipäraselt Pārdaugava hertsogiriik) moodustamist, sai Riia loss [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kuberneride]] residentsiks. Loss sai [[bürgermeister|bürgermeistri]] alaliseks elukohaks ning lossis asus ka lossi komandant oma [[garnison]]iga. [[Rzeczpospolita]] ajal ehitati lossi territooriumile mitmeid uusi hooneid ning kogu lossikompleks ümbritseti mullavalli ja laia veekraaviga.
 
[[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|Poola-Rootsi sõja]] ajal [[1621]]. aastal vallutas Riia Rootsi sõjavägi ning kuni 1710. aastani kasutati lossi Rootsi sõjaväeadministratsiooni vajadusteks. 1682. aastal ehitasid rootslased idatiiva külge [[arsenal]]i.
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusel vallutasid Venemaa väed Liivimaa ja liitsid Liivimaa [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigiga]], 1783. aastal, pärast [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina]] II poolt alustatud haldusreforme [[Balti kubermangud]]es, lammutati arsenal [[Liivimaa kindralkuberner]]i [[George Browne]] käsu kohaselt maha ning ka osa lossiruume, et ehitada [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e jaoks avaramaid ruume. Ümberehitus- ja juurdeehitustööd kestsid lossis kogu 19. sajandi jooksul.
 
Lossi ümberehitused muutsid lossi välisilme, siseruumide viimistluse.
 
Pärast [[Esimene maailmasõda Lätis|Esimese maailmasõja]] lõppu võttis Läti riik Riia lossi oma valdusse ning andis selle [[Läti Vabariigi president|Läti Vabariigi presidendi]] käsutusse. Aastail 1935–1939 oli lossi rekonstrueerimstöödesse kaasatud arhitekt [[Eižens Laube]], kes lisas hoonele nn Kolme tähe torni.<ref name="vietas">[http://www.vietas.lv/index.php?p=10&id=795 Eižens Laube vietas.lv lehel]</ref>
 
2015. aastal andis [[Läti Pank]] välja Riia lossi ehitamise 500. aastapäevale pühendatud meenemündi, mille esiküljel on kujutatud lossi sisevärava kohal olevaid Neitsi Maarja ja Wolter von Plettenbergi skulptuure ning tagaküljel on lossi üldvaade.<ref>[https://monetas.bank.lv/en/coins/500-years-of-the-riga-castle Läti pank: 500 Years of the Riga Castle]</ref>
41. rida:
 
{{koord}}
 
[[Kategooria:Riia ajalugu]]
[[Kategooria:Riia ehitised]]