Rjurik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Vigala Sassi tekst arutelulehele
22. rida:
 
Kuna paljud Rjurikust meesliini pidi pärinevad Vene aristokraatide perekonnad kuuluvad N1c1 [[haplogrupp]]i, mida on sageli [[soomeugrilased|soomeugrilastega]] seotud, on paljud inimesed ka "geneetilist Rjurikut" soomeugrilaseks pidanud. [[Jaakko Häkkinen]] peab geneetika sel moel keelega sidumist alusetuks ja leiab, et korrektne teaduslik lähenemine eeldab kõigepealt Rjuriku meesliini algupära koha määratlemist ja siis vaatamist, mis keelt sellel ajal ja selles kohas räägiti. Ta toob välja, et N1c1 hoplogrupp jaguneb erineva päritoluga (sealhulgas näiteks Hispaania) alarühmadeks. Häkkineni analüüs näitab, et Rjuriku järglaste [[haplotüüp|haplotüübid]] kuuluvad sellesse alarühma, mis pärineb [[Skandinaavia]]st. Kuna ka "Jutustus möödunud aegadest" nimetab teda skandinaavlaseks ja esimeste Vene valitsejate nimedel on Skandinaavia etümoloogia, peab Häkkinen Rjuriku Skandinaavia päritolu väljaspool kahtlust olevaks.<ref>[[Jaakko Häkkinen]] 2009. [http://www.elisanet.fi/alkupera/Rurikid.pdf Scandinavian origin of the Rurikid N1c1 lineage]</ref>
 
[[Vigala Sass]]i järgi olid Sini Siniuss, Inmar Truuvaar ja Helga Rüärääk emakaru lapsed ja kuningad. Helga Rüärääk oli grivitsate (!) ja [[Sküüdid|sküüdi]] hõimude ühendaja. Ta oli [[sauromaat]], sünnitas kaksikud tütred, Olga ja Olegi. Kuna sel ajal kaksikute sünd oli slaavlastel seotud kurjaga, tehti üks neist poisiks. Ta toimis Seto, Liivi, Terri, Luutsi, Ilmla, Krasna ja [[Kuremaa]] kuningana, ja lõi hiljem sauromaatide ja griivitšite riigi ([[Sküütia]]). Tema järglased lasid jalga [[hunnid]]e eest [[Madalmaad]]esse.
 
Rjurik Normandski (vürst 5.–6. sajandil) tõi [[Normandia]]sse ja Aiida saartele löödud russakid uuesti [[Polesje]]sse, kus nad segunesid ilmerlaste ja luutsidega.
 
Rjurik Rimski oli vürst [[9. sajand]]il, [[Kiievi-Venemaa]] ühendaja 4.–5. sajandil (mõningatel andmetel), kes oli tuntud hilisema [[Tšehhoslovakkia]] aladel.
 
Rjurik Skandinavski tuli arvatavasti [[Taani]] mailt, kuna teda peeti ka [[viiking]]iks.<ref>Aleksander Heintalu e. Vigala Sass. Estide (tšuudide) hingestatud ilm. II. Sõnade seletus. Lk. 299, 304 ja 314.</ref>
 
==Viited==