Telefon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}}
[[Pilt:Ericsson Dialog in green.JPG|pisi|
'''Telefon''' ([[kreeka keel]]est τῆλε, ''tele''
Telefoni leiutajaks peetakse [[šotlased|šotlast]] [[Alexander Graham Bell]]i, kelle patendiavaldus seadmele, mis suutis elektrisignaalist taasluua selgelt arusaadavat inimhäält, rahuldati [[1876]]. aastal<ref>[http://www.uspto.gov/sites/default/files/documents/Inventing%20in%20America%20Press%20Release.pdf Smithsonian and USPTO Present “Inventing in America”]</ref>. Seda seadet on hiljem täiendanud paljud teised. Telefon oli esimene seade, mis võimaldas inimestel otse rääkida pikkade vahemaade tagant, ning muutus kiirelt asendamatuks ettevõtetele, valitsustele ja eramajapidamistele. Tänapäeval on telefon üks kõige laiemalt kasutatavaid väikeseadmeid.
2009. aasta lõpuks oli maailmas sõlmitud peaaegu 6 miljardit laua- ja [[mobiiltelefon]]i kasutamise lepingut. Nendest 1,26 miljardit olid lauatelefonid ja 4,6 miljardit mobiilsed seadmed.<ref>[http://www.itu.int/newsroom/press_releases/2007/20.html Next-Generation Networks Set to Transform Communications], International Telecommunications Union website, 4 September 2007
[[Pilt:Fixed telephone lines per 100 inhabitants 1997-2007 ITU.png|pisi|300px|Lauatelefone saja elaniku kohta 1997–2007. Sinine - arenenud riigid, punane - arengumaad, roheline - maailma keskmine]]▼
[[Pilt:ATTtelephone-large.jpg|pisi|Sõrmistikuga telefon]]▼
==Tööpõhimõte==
[[Pilt:Telephoneschematic.gif|pisi
Telefon koosneb kolmest põhilisest osast. kõnelusseadistest ([[mikrofon]], telefon ja [[transformaator]]), kutsungiseadistest (näiteks valijaketas ja kõlisti) ning lülitusseadistest (kontaktvedrudega harkümberlüliti telefoni ümberlülitamiseks kutsungiseadistelt kõnelusseadistele).<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 504</ref>
Tavaline lauatelefon kannab mööda telefoniliini, mis koosneb kahest üksteise ümber keeratud isoleeritud [[vask]]juhtmest, nii audio- kui ka kontrollsignaale. Skeemil on see juhtmepaar tähistatud C-ga. Süsteem koosneb kolmest põhikomponendist: kellast, lülitist ja numbrilauast või -kettast. Helisignaal, märgutuli või sumisti (A7) teavitab kasutajat sissetulevast kõnest. Lüliti teavitab kõnekeskust, et kasutaja on telefonitoru üles tõstnud kas kõnele vastamiseks või uue kõne alustamiseks. Numbrisisestusseadisega saab kasutaja valida numbri, mis edastatakse kõnekeskusele. Kuni [[1960. aastad|1950. aastateni]] kasutati peaaegu ainult ketasvalimist, mille sõrmiste abil valimine hiljem välja vahetas (A4). Sõrmiste kasutamise tegi võimalikuks kahetoonilise mitme sagedusega signaliseerimise kasutuselevõtt. ▼
▲Tavaline lauatelefon kannab mööda telefoniliini, mis koosneb kahest üksteise ümber keeratud isoleeritud [[vask]]juhtmest, nii audio- kui ka kontrollsignaale. Skeemil on see juhtmepaar tähistatud C-ga. Süsteem koosneb kolmest põhikomponendist:
Lauatelefoniteenuse peamine kulu on välised tugijaamad, mis mingi ala signaale töötlevad ja edastavad. Telefonid edastavad nii sissetulevaid kui väljaminevaid signaale vaid ühe juhtmepaari abil. Kasutatakse teineteise ümber keerutatud juhtmeid, et vältida [[elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilist]] [[interferents]]i ja ''crosstalk''i paremini kui keerutamata juhtmepaar või üksainus juhe võimaldaks. Mikrofonist väljuv tugev audiosignaal ei saavuta liiga suurt ülekaalu kõlarisse sissetuleva signaali üle tänu hübriid[[induktiivpool]]ile (A3) ja teistele osadele, mis signaalide tugevusi tasakaalustavad. Ühenduskarp (B) töötab [[piksekaitse]]na (B2) ja reguleerib telefoniliini [[takistus]]t (B1), et maksimeerida signaali tugevust kaabli pikkust arvestades. Samasugused kohandamised toimuvad telefoni sees olevate kaablite pikkusi arvestades (A8). Telefoniliinide pinge on maa suhtes negatiivne, et vähendada [[Galvaanielement|galvaanilist]] [[korrosioon]]i. Negatiivne pinge tõmbab kaablite poole positiivseid metalli[[ioon]]e.<ref>[http://electronics.howstuffworks.com/telephone1.htm How Telephones Work]</ref><ref>[http://www.explainthatstuff.com/telephone.html Telephones]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Telephone Telephone - Basic principles]</ref>▼
▲Lauatelefoniteenuse peamine kulu on välised tugijaamad, mis mingi ala signaale töötlevad ja edastavad. Telefonid edastavad nii sissetulevaid kui väljaminevaid signaale vaid ühe juhtmepaari abil.
==Ajalugu==
[[Pilt:Alexander Graham Telephone in Newyork.jpg|pisi|Alexander Graham Bell tegemas esimest telefonikõnet New Yorgist Chicagosse (1892)]]
Enne telefoni leiutamist kasutati sõna “telefon” teiste seadmete jaoks. Isegi kõik varasemad leiutajad ei nimetanud uut seadet telefoniks.
Hiljem, umbes 1860. aastal, kasutas Johann [[Philipp Reis]] seda terminit, et viidata oma leiutatud telefonile. Reisi telefon oli esimene telefoniks nimetatud seade, mis põhines heli elektriimpulssideks muundamisele. Sõna "telefon" võeti paljudes keeltes kasutusele. See tuleneb [[kreeka keel]]est: τῆλε, ''tēle'', "kauge" ja φωνή, ''phōnē'', "hääl", tähendades koos "kauge hääl".▼
▲Hiljem, umbes 1860. aastal, kasutas Johann [[Philipp Reis]] seda terminit, et viidata oma leiutatud telefonile. Reisi telefon oli esimene telefoniks nimetatud seade, mis põhines heli elektriimpulssideks muundamisele. Sõna "telefon" võeti paljudes keeltes kasutusele
Kellele kuulub telefoni leiutamise au, on vaidlusalune. Nii nagu teiste mõjukate leiutiste, näiteks [[raadio]], [[televisioon]], [[hõõglamp|hõõlambi]] ja [[arvuti]] juures, tegelesid paljud leiutajad hääle üle traadi saatmise teemaliste katsetega ja parandasid üksteise ideid. Uued vastuolud tekivad aeg-ajalt siiamaani. Telefoni leiutajateks on nimetatud [[Charles Bourseul]]i, [[Antonio Meucci]]t, Johann [[Philipp Reis]]i, [[Alexander Graham Bell]]i ja [[Elisha Gray]]d.<ref>{{cite book|last=Coe|first=Lewis|title=The Telephone and It's Several Inventors: A History|year=1995|publisher=McFarland & Company, Inc.|location=Jefferson, NC|isbn=978-0-7864-2609-6|page=5}}</ref>▼
▲Kellele kuulub telefoni leiutamise au, on vaidlusalune. Nii nagu teiste mõjukate leiutiste, näiteks [[raadio]], [[televisioon]], [[hõõglamp|hõõlambi]] ja [[arvuti]] juures, tegelesid paljud leiutajad hääle üle traadi saatmise teemaliste katsetega ja parandasid üksteise ideid. Uued
Alexander Graham Bell oli esimene, kellele [[USA patendiamet]] andis patendi elektrilise telefoni eest, nimelt [[7. märts]]il [[1876]]<ref name="Brown">{{cite book | last = Brown | first = Travis | title = Historical first patents: the first United States patent for many everyday things | publisher = Scarecrow Press | location = University of Michigan | year = 1994 |edition = illustrated | page = 179 | isbn = 978-0-8108-2898-8 | url = https://books.google.com/books?ei=WlVTSuiCE4e-yQS--PDiAg&id=V-NUAAAAMAAJ&dq}}</ref>. Belli patendid olid juriidilises mõttes edukad ja kaubanduslikult kindlad. Belli esimene patent sai telefoni peapatendiks, millest tulenesid teised telefoniga seotud patendid.<ref>US patent 174465, Alexander Graham Bell: "Improvement in Telegraphy", esitatud 14. veebruaril 1876, rahuldatud 7. märtsil 1876</ref>
Esimesed telefonid olid üksteisega füüsiliselt otseühenduses ühest majast teise. Kuna selline konfiguratsioon on väga ebapraktiline, hakati kiirelt kasutama manuaalselt opereeritavaid kõnekeskusi, kus operaator soovi korral kaks telefoniliini omavahel ühendas. Sellest said alguse esimesed lauatelefoni teenuse pakkujad, kelle keskuste külge oli iga telefon oma juhtmepaariga ühendatud ning kus 20. sajandi alguses arendati välja täielikult automatiseeritud süsteem kõnede ühendamiseks. Kuna mugavus ja kaubanduse nõuded soosisid suuremad mobiilsust helistamisel, arendati välja erinevaid raadio-süsteeme, et oleks võimalik edastada telefonikõnesid mobiilsetesse jaamadesse laevadel alates 1930.-ndatest aastatest ja ka autodes 20. sajandi keskpaiku. Raadio-süsteemid arenesid erinevateks juhtmevabadeks võrkudeks ning [[1973]]. aastal tutvustas [[Motorola]] esimest käeshoitavad personaalset [[mobiiltelefon|mobiiltelefoni]]. 1970.-ndate keskpaigaks oli maailmas juba mitmeid mobiilsidele orienteeritud võrke. [[1983]]. aastal algatati USA-s ja sellele järgnevalt ka mujal maailmas ''Advanced Mobile Phone System'', mis pakkus tagasiühilduvat standardiseeritud tehnoloogiat, et kasutaja saaks helistada oma kodukohast või regioonist palji kaugemale. Antud tehnoloogia puhul oli tegu analoog mobiilside võrkudega, mis hiljem arenesid digitaalvõrkudeks ja pakkusid paremat turvalisust, teenindusvõimekust, leviala ja madalamat hinda. Avalik telefonide võrk, mis on hierarhiliselt ühendatud paljudeks kõnekeskusteks ühendab tänepäevalgi telefone üle maailma. Vastavalt E.164 standardile on igal telefonil teda indentifitseeriv telefoninumber, millele saab helistada ükskõik milliselt teiselt volitatud samas võrgus olevalt telefonilt.▼
▲[[Pilt:Fixed telephone lines per 100 inhabitants 1997-2007 ITU.png|pisi|300px|Lauatelefone saja elaniku kohta 1997–2007. Sinine - arenenud riigid, punane - arengumaad, roheline - maailma keskmine]]
Algselt võeti telefonid kasutusele, et oleks võimalik kõigest häält edastada, kuid tehnoloogia areng on võimaldanud enamusel tänapäevastest telefonidest omada veel mitmeid lisafunktsioone nagu kõne salvestamine, sõnumite saatmine ja vastuvõtt, piltide või videote tegemine ja näitamine, muusika ja mängude mängimine, interneti kasutamine ja palju muud. [[1999]] võeti [[Jaapan|Jaapani]] firma NTT DoCoMo poolt esimest korda mass-kasutusele nutitelefonid, mis ühendavad endas kõik mobiilse side ja arvutusvõimsuse vajadused. See oli tehtud, lootes saavutada üleriigilist nutitelefonide kasutuselevõttu Jaapanis. Mujal maailmas olid nutitelefonid haruldased kuni [[2002]]. aastani, kui USA mbiilside operaator [[T-Mobile]] aitas tuua turule Danger Hiptop nutitelefoni. Tänapäeval on maailmas kasutusel üle miljardi nutitelefoni. <ref>{{cite web|title=Worldwide smartphone user base hits 1 billion|url=http://news.cnet.com/8301-1035_3-57534132-94/worldwide-smartphone-user-base-hits-1-billion/|work=CNet|publisher=CBS Interactive, Inc|author=Don Reisinger}}</ref>▼
▲[[Pilt:ATTtelephone-large.jpg|pisi|Sõrmistikuga telefon]]
▲Esimesed telefonid olid üksteisega füüsiliselt otseühenduses ühest majast teise. Kuna
▲Algselt
Kaevanduste jaoks toodetakse erilisi plahvatusohutuid kaevandustelefone.<ref name=Tehnikaleksikon/>
==Patendid==
* [http://patft1.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?patentnumber=0174465 US 174,465] -- ''Telegraphy'' (
* [http://patft1.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?patentnumber=0186787 US 186,787] -- ''Electric Telegraphy'' (püsiv
* [http://patft1.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?patentnumber=0474230 US 474,230] -- ''Speaking Telegraph'' ([[grafiit|grafiidist]] mikrofon) -- Thomas Edison
* [http://patft1.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?patentnumber=0203016 US 203,016] -- ''Speaking Telephone'' (nööbikujuline
* [http://patft1.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?patentnumber=0222390 US 222,390] -- ''Carbon Telephone'' (
* [http://patft1.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?patentnumber=0485311 US 485,311] -- ''Telephone'' (solid back süsinikust mikrofon) -- Belli insener Anthony C. White
* [http://patft1.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?patentnumber=3449750 US 3,449,750] -- ''Duplex Radio Communication and Signalling Apparatus''—G. H. Sweigert
* [http://patft1.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?patentnumber=3663762 US 3,663,762] -- ''Cellular Mobile Communication System''—Amos Edward Joel (Bell Labs)
* [http://patft1.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?patentnumber=3906166 US 3,906,166] -- ''Radio Telephone System'' (DynaTAC
==Vaata ka==▼
[[Pilt:1896 telephone.jpg|pisi|Telefon aastast 1896]]
▲==Vaata ka==
*[[Taksofon]]
*[[IP-telefon]]
*[[Turvatelefon]]
|